Kasutaja  
Parool

Hea kasutaja!


Tallinna igusaktide registris olevat teavet enam ei uuendata, siit leiate enne 17. septembrit 2020 vastu vetud aktid.

Ajakohased igusaktid on kttesaadavad Tallinna igusaktide infossteemis Teele.

Abi saate kasutajatoe telefonil 6411 511 vi e-posti aadressil teeleabi@tallinnlv.ee.

AKTAL
 
Eelnu - Tallinna Linnavolikogu 08.09.2011 mrus number 28
Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna phimrus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid igusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata igusakte, mis ksnes muudavad teist igusakti vi tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli vljavtteid (pevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus justuvaid akte. Istungi protokollide vljavtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti pis
Tallinna jtmehoolduseeskiri
Tallinna Linnavolikogu 08.09.2011 mrus number 28
Justumine:01.10.2011
Redaktsiooni kehtivus:01.09.2019 - ... [RT IV, 29.08.2019, 20]

 Redaktsioonid

REDAKTSIOON:

Tvk m 22.08.2019 nr 17 [RT IV, 29.08.2019, 7 - just. 01.09.2019]

Tvk m 29.05.2014 nr 12 [RT IV, 10.06.2014, 16 - just. 01.07.2014]

Tvk m 07.03.2013 nr 16 [RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 01.01.2014]

Tvk m 07.03.2013 nr 16 [RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

MRUS

Tallinn 8. september 2011 nr 28

Tallinna jtmehoolduseeskiri

Mrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p-de 365 ja 366, jtmeseaduse 66 lg 4, 71 lg-te 1 ja 2 ning pakendiseaduse 15 lg 1 alusel.
[RT IV, 29.08.2019, 7 - just. 01.09.2019]

1. peatkk
JTMEHOOLDUSEESKIRJA LDNUDED

1. jagu
ldstted

1. Jtmehoolduseeskirja eesmrk

(1) Jtmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmrgiga rakendada Tallinnas jtmeseaduse ja pakendiseaduse ning nende rakendusaktide nuded, silitada puhas ja tervislik elukeskkond, vhendada jtmete kogust ning soodustada nende taaskasutamist.

(2) Eeskirjaga mratakse kindlaks jtmeseaduse 71 likes 2 stestatud jtmehoolduse korraldamise nuded; jtmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jtmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg, jtmeveo teenustasu suuruse mramise kord ning jrelevalve jtmekitluse le Tallinna haldusterritooriumil.

(3) Eeskirja on kohustatud jrgima kik juriidilised ja fsilised isikud, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused. Eeskirja kohaldatakse koosklas Tallinna linna heakorra eeskirjaga (edaspidi heakorra eeskiri) ja teiste igusaktidega.
[RT IV, 10.06.2014, 16 - just. 01.07.2014]

(4) Jtmehooldust Tallinnas korraldavad Tallinna Ettevtlusamet, Tallinna Transpordiamet (edaspidi transpordiamet), Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet (edaspidi keskkonna- ja kommunaalamet), Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet (edaspidi munitsipaalpolitsei amet) ja linnaosade valitsused oma pdevuse kohaselt.
[RT IV, 29.08.2019, 7 - just. 01.09.2019]

(5) Teavet Tallinna haldusterritooriumil asuvate jtmejaamade, kogumispunktide, pakendipunktide, korraldatud jtmeveo ja jtmekitlejate ning lhimate nuetekohaste kitluskohtade kohta saab Tallinna abitelefonilt 1345, Tallinna Ettevtlusametist, Tallinna linna veebilehelt www.tallinn.ee ning jtmekitluskampaania Prgihunt veebilehelt www.tallinn.ee/prygihunt.
[RT IV, 29.08.2019, 7 - just. 01.09.2019]

2. Tallinna Ettevtlusameti, munitsipaalpolitsei ameti, transpordiameti, keskkonna ja- kommunaalameti ja linnaosade valitsuste pdevus jtmehoolduse korraldamisel
[RT IV, 29.08.2019, 7 - just. 01.09.2019]

(1) Tallinna Ettevtlusamet:
[RT IV, 29.08.2019, 7 - just. 01.09.2019]

1) korraldab jtmehooldust ja selle arendamist;

2) kontrollib jtmete liigiti kogumist ja jtmekitlustoiminguid Tallinna haldusterritooriumil;

3) nustab jtmevaldajaid ja jtmevedajaid;

4) [Kehtetu - RT IV, 29.08.2019, 7 - just. 01.09.2019]

5) koosklastab ehitise lammutamiseks vajaliku projekti;

6) korraldab riigihangete seaduses stestatud korras hanked jtmevedajate ja jtmekitluskohtade leidmiseks ja slmib hankelepingu;

7) informeerib kirjalikult jtmevaldajat pevast, mil ta on liitunud korraldatud jtmeveoga;

8) teostab jrelevalvet eeskirja titmise le;

9) koosklastab enne pakendipunkti asukoha mramist teemaale asukoha teemaa valitsejaga;
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

(2) Munitsipaalpolitsei amet teostab eeskirja titmise le jrelevalvet vastavalt oma phimrusele ja menetleb vrtegusid.

(3) Transpordiamet koosklastab jtmemahuti ajutise paigutamise tnavale (nt ehitus- ja remonttde tegemisel, suurjtmete kogumisel vms toimingul) ning annab jtmevaldajale koosklastuse jtmemahuti paigutamiseks linnamaale.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

(4) Keskkonna- ja kommunaalamet korraldab hissidukipeatusesse vajalikul hulgal jtmemahutite paigutamise ning tagab nende regulaarse thjendamise ja nende mbruse korrasoleku.
[RT IV, 29.08.2019, 7 - just. 01.09.2019]

(5) Linnaosa valitsus korraldab linnaosas jtmehooldust ja teostab jrelevalvet jtmekitluse le jrgmiselt:

1) nustab linnaosa elanikke jtmealastes ksimustes;

2) teostab jrelevalvet korraldatud jtmeveoga seotud ksimustes;
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

3) levitab jtmealast teavet;

4) kontrollib jtmete liigiti kogumist ja jtmekitlustoiminguid, sh turgudel, kioskites, mgipaviljonides ja tnavakaubanduses;

5) menetleb korraldatud jtmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise taotlusi;

6) teostab jrelevalvet korraldatud jtmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jtmevaldajate le;

7) korraldab linna haljasaladel tekkivate aia- ja haljastujtmete kogumist ja leandmist jtmevedajale vi jtmekitlejale;

8) korraldab ldkasutatavasse parki, haljasalale ja randa vajalikul hulgal jtmemahutite paigutamise ning tagab nende regulaarse thjendamise ja nende mbruse korrasoleku;
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

9) esitab Tallinna Ettevtlusametile ettepanekud linnaosa haldusterritooriumile paigutatava tagatisrahata pakendi jtmete pakendipunkti asukoha, kogumismahutite miinimumarvu ja -mahu ning thjendamissageduse kohta;
[RT IV, 29.08.2019, 7 - just. 01.09.2019]

10) koosklastab probleemtoodete avalike kogumispunktide asukohad, nuded kogumispunktile ja paigutamise tingimused;
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

11) annab jtmevaldajale koosklastuse jtmemahuti paigutamiseks linnamaale.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

3. Misted

(1) Eeskirjas on kasutatud misteid alljrgnevas thenduses:

1) aia- ja haljastujtmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jtmed;

2) hankija on Tallinna Ettevtlusamet vi linnavolikogu volitatud juriidiline isik, kes vastab jtmeseaduse nuetele;
[RT IV, 29.08.2019, 7 - just. 01.09.2019]

3) jtmejaam on spetsiaalselt rajatud, tehniliselt varustatud jtmekitluskoht, kuhu on paigutatud taaskasutatavate jtmete kogumiseks ja esmattlemiseks kogumismahutid, sh ohtlike jtmete kogumismahutid;

4) jtmekitleja on juriidiline vi fsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab vi krvaldab jtmeid majandus- vi kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks jtmeluba vi kes on registreeritud Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas Keskkonnaametis (edaspidi Keskkonnaamet);

5) jtmevaldaja on jtmetekitaja vi muu isik vi riigi vi kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jtmed. Jtmevaldaja korraldatud jtmeveo thenduses on ka korterihistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- vi riruum;

6) jtmevedaja on teenuste kontsessiooni vi teenuste riigihanke korras valitud isik, kes osutab jtmevaldajatele oma nimel vi Tallinna linna eest Tallinna linnaga slmitud hankelepingu alusel korraldatud jtmeveo teenust kindlaksmratud jtmeliikide osas ja jtmeveopiirkonnas;
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

7) jtmeveopiirkond (edaspidi piirkond) on eeskirjaga kindlaksmratud ala, kust kohaliku omavalitsuse ksuse korraldatud jtmeveoga hlmatud jtmed kokku kogutakse;

8) kogumispunkt on ldkasutatavas kohas paiknev vastavalt mrgistatud jtmemahuti vi mahutid, kuhu eraisikud saavad viia liigiti kogutud ohtlikke ja/vi elektroonikajtmeid. Liigiti kogutud jtmete vastuvtmist kogumispunktis korraldab kogumispunkti ttaja;

9) pakendipunkt on pakendiettevtja vi taaskasutusorganisatsiooni hallatav avalik pakendite vi pakendijtmete mahutite komplekt, mis on meldud tasuta kasutamiseks kigile Tallinna haldusterritooriumil viibivatele isikutele. Pakendipunktis on vhemalt kolm eri liiki jtmete kogumiseks meldud mahutit;
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

10) prgi (segaolmejtmed) on liigiti kogumisest le jnud olmejtmed vi nende sortimisjk;

11) suurjtmed on jtmed, mida kaalu vi mahu tttu ei ole vimalik paigutada mahutisse, nagu mbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, aknaraamid, kraanikausid, julukuused jms, mis on paigutatud mahuti krvale ravedamise eesmrgil. Suurjtmetena ei ksitata ehitusjtmeid, suuremtmelisi probleemtooteid, nagu autoromud vi nende osad (sealhulgas vanarehvid), ning elektri- ja elektroonikaseadmeid vi nende jtmeid (sealhulgas pesumasinad, telerid, klmkapid, elektripliidid) ja muid tootjavastutusega hlmatud jtmeid;
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

12) jtmeveoleping on jtmevaldajale korraldatud jtmeveo teenuse osutamise leping, mis on slmitud kas jtmevaldaja ja jtmevedaja vi jtmevaldaja ja Tallinna linna vahel;
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

13) jtmekitlusleping on jtmete kitlemise leping, mis on slmitud kas jtmevaldaja ja jtmekitleja vi jtmevaldaja ja jtmevedaja vahel ning mis reguleerib jtmete kitlemist piirkonnas, kus jtmevedu ei ole korraldatud, vi selliste jtmete kitlemist, mis ei ole korraldatud jtmeveoga hlmatud.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

(2) Likes 1 nimetamata miste kasutamisel lhtutakse jtmeseaduses, pakendiseaduses, riigihangete seaduses ja teistes jtmehooldust reguleerivates igusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sna ldlevinud thendusest.

2. jagu
Jtmekitluse ldnuded

4. Jtmekitluse ldnuded

(1) Iga tegevuse juures tuleb pda jtmeteket vltida vi kui see ei ole vimalik, siis vhendada. Tekkinud jtmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt vimalik ega ole muude kitlusviisidega vrreldes lemra kulukas.

(2) Jtmeid tuleb sortida tekkekohas ja seejrel liigiti koguda, et vimaldada nende taaskasutamist vimalikult suures ulatuses. Olmejtmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda keskkonnaministri 16. jaanuari 2007 mruse nr 4 “Olmejtmete sortimise kord ning sorditud jtmete liigitamise alused“ jrgi vhemalt jrgmised jtmeliigid vastavalt jtmenimistu jtmeliikide vi alajaotiste koodidele:

1) paber ja kartong (20 01 01);

2) pakendid (15 01);

3) ohtlikud jtmed (jtmenimistu alajaotises 20 01 trniga (*) thistatud jtmed);

4) biolagunevad aia- ja haljastujtmed (20 02 01);

5) biolagundatavad kgi- ja sklajtmed (20 01 08);
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

6) probleemtoodete jtmed, sealhulgas romusidukid ja nende osad (16 01), kaasa arvatud vanarehvid (16 01 03), elektroonikaromud ja nende osad (16 02), patareid ja akud (16 06);

7) plevjtmed, sealhulgas puit (20 01 38) ja plastid (20 01 39);

8) suurjtmed (20 03 07);

9) metallid (20 01 40).

(3) Ligetes 1 ja 2 stestatut kohaldatakse ka kaubanduses, tstuses, ametiasutustes ja mujal tekkinud kodumajapidamisjtmetega samalaadsete jtmete kohta, mis vastavad jtmeseaduse -s 7 esitatud olmejtmete mistele.

(4) Toitlustusettevtetes tuleb lisaks likes 2 nimetatud jtmeliikidele tekkekohas eraldi koguda toiduli- ja rasva (20 01 25) eeskirja ja teiste igusaktidega kehtestatud nuete kohaselt. Nudmisel on toitlustusettevte kohustatud Tallinna Ettevtlusametile esitama sellekohase aruandluse.
[RT IV, 29.08.2019, 7 - just. 01.09.2019]

(5) Jtmeid vedav jtmevedaja vi -kitleja on kohustatud vltima liigiti kogutud jtmete segunemist teiste jtmeliikidega kogumise ja veo erinevatel etappidel.

(6) Prgilasse vib ladestada vaid neid jtmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt vimalik vi mnel muul phjusel igustatud. Prgilasse ladestamisele kuuluvad jtmed tuleb lheduse phimtet jrgides viia Tallinna Jtmete Taaskasutuskeskusesse.

(7) Kodumajapidamises tekkinud suurjtmeid on elanikel vimalus le anda jtmejaamades, mis asuvad jtmevaldajast maksimaalselt 15 km kaugusel.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

(8) Keelatud on jtmete ladustamine vi ladestamine selleks mitteettenhtud kohtadesse.

(9) Jtmete kitlemine, sh jtmete pletamine, selleks mitteettenhtud kohas on keelatud. Kttekolletes vib pletada ainult immutamata ja vrvimata puitu ning kiletamata paberit vi kartongi.

(10) Jtmekitleja tegevus peab olema suunatud jtmete ladestamise vhendamisele, taaskasutamisele vi kahjutustamisele.

41. Jtmekava koostamine

(1) Tallinna Ettevtlusameti nudmisel on Tallinna haldusterritooriumil tegutsevad isikud (sh haiglad), asutused ja tootjate hendused kohustatud koostama ja esitama jtmehoolduse arendamist ksitleva jtmekava, kui see on vajalik kohaliku omavalitsuse ksuse jtmekava koostamiseks vi ajakohastamiseks.
[RT IV, 29.08.2019, 7 - just. 01.09.2019]

(2) Jtmekava peab sisaldama:

1) andmeid kavaga hlmatud territooriumil tekkivate jtmete liigi, koguse ja pritolu kohta ning hinnangut jtmevoogude muutumisele tulevikus;

2) olemasolevate jtmete kogumisssteemide kirjeldust ning levaadet suurematest krvaldamis- ja taaskasutamisrajatistest;

3) levaadet vanali, ohtlike jtmete ja muude selliste jtmevoogude kitlemisest, mille kohta on Euroopa Liidus kehtestatud eraldi regulatsioon;

4) hinnangut uute jtmekogumisssteemide rajamise, olemasolevate jtmerajatiste sulgemise, uute jtmerajatiste infrastruktuuri ja sellega seotud investeeringute vajaduse hinnangut;

5) uute jtmerajatiste infrastruktuuri loomise vajaduse korral andmeid tulevaste krvaldamis- ja taaskasutamisrajatiste asukoha ning nende vimsuse kohta;

6) ldise jtmekitluspoliitika kirjeldust, sealhulgas kavandatavate jtmekitlustehnoloogiate ja -meetodite vi -poliitika levaadet nende jtmete puhul, mille kitlemiseks on vaja vtta erimeetmeid;

7) jtmekitlusega seotud organisatsiooniliste aspektide levaadet, sealhulgas jtmekitlusega tegelevate avalik-iguslike ja eraiguslike isikute vahelise vastutuse jaotuse kirjeldust;

8) ldsusele vi kindlale tarbijarhmale suunatud teadvustamis- ja teavitamiskampaaniate kasutamise levaadet;

9) andmeid minevikus saastunud jtmekrvaldamiskohtade ning nende korrastamiseks vetavate meetmete kohta;

10) jtmekava rakendamisest keskkonnale avalduva mju kirjeldust.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

5. Jtmevaldaja kohustused

(1) Jtmekitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jtmekitlust hoonestusiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusiguse omaja (hoonestaja). Jtmekitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal (edaspidi krunt) korraldab ehitise omanik.

(2) Jtmevaldaja on kohustatud:

1) sortima ja liigiti koguma enda valduses olevaid jtmeid eeskirja ja teiste igusaktidega kehtestatud nuete kohaselt ning korraldatud jtmeveo piirkonnas andma korraldatud jtmeveoga hlmatud jtmed le jtmevedajale;

2) vltima ohtlike jtmete segunemist, mitte segama ohtlikke jtmeid omavahel vi tavajtmetega vi mistahes ainega ning kasutama kiki vimalusi, et vhendada jtmete kogust ja ohtlikkust;

3) piirkondades, kus jtmevedu ei ole korraldatud ja korraldatud jtmeveoga hlmamata jtmete vedamiseks slmima kas ise vi volitatud esindaja vahendusel jtmevedajaga vi -kitlejaga jtmekitluslepingu vi vedama tema tekitatud vi tema valduses olevad jtmed ise jtmekitluskohta vi taaskasutama neid kehtivate nuete kohaselt;

4) mitte slmima jtmekitluslepingut ega andma jtmeid le isikule, kellel puudub jtmeluba vi kes ei ole registreeritud Keskkonnaametis jtmete vedamiseks. Kui jtmed antakse le selliseks kitlemiseks, milleks jtmeseaduse kohaselt jtmeluba vi kompleksluba ei vajata, peab jtmeid leandev isik olema veendunud, et vastuvtja on pdev jtmeid kitlema ning tal on selleks asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid;

5) omama vi rima piisavas koguses eeskirja nuete kohaseid hismahuteid vi segaolmejtmete ja liigiti kogutavate taaskasutatavate jtmete mahuteid (sh jtmekotte). Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama eeskirja nuetele. hismahutit on lubatud kasutada ksnes hise uealaga korter- ja ridaelamutes vi krvuti asetsevatel kinnistutel tekkivate jtmete kogumiseks, olenemata kinnistute sihtotstarbest. hismahuti suurus peab vastama tegelikkuses tekkivatele jtmekogustele ja hismahutina ei ole lubatud kasutada jtmekotti. hismahuti kasutamine tuleb koosklastada Tallinna Ettevtlusametiga;
[RT IV, 29.08.2019, 7 - just. 01.09.2019]

6) paigutama jtmemahuti tema omandis vi kasutuses olevale krundile vi kinnistule, kus jtmed on tekkinud, vlja arvatud hismahuti;

7) hoidma mahuti terve ja puhtana. Mahuti korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jtmevaldaja, kui jtmeveolepinguga ei nhta ette teisiti;

8) tagama jtmemahuti kttesaadavuse thjenduspeval, sh lukustatud mahuti, uste ja vravate avamise.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

(3) Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnnistud, tohib jtmemahuteid paigutada vljapoole kinnistu piiri ainult vastava kinnistu omanikuga koosklastatult. Linnamaale jtmemahuti paigutamine on lubatud ksnes linnaosa valitsuse loal ja tingimustel.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

(4) Juriidilisest isikust jtmevaldaja (sh korterihistu, kinnisvarahaldusega tegelev ettevte) on kohustatud teavitama oma hallatava hoone elanikke vi oma ettevtte ttajaid Tallinna jtmehoolduseeskirja nuetest.

3. jagu
Jtmete sortimine ja kogumine

6. Jtmete kogumise ldnuded

(1) Jtmete kogumise, taaskasutamise vi lpliku krvaldamise korraldab jtmevaldaja, vlja arvatud korraldatud jtmeveo korral.

(2) Kinnistul vi krundil tekkivad jtmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb koguda liigiti ja paigutada vastava jtmeliigi kogumiseks ettenhtud mahutisse, anda le jtmevedajale vi -kitlejale.

(3) Jtmeid ei ole lubatud jtta mahuti lhedusse, vlja arvatud suurjtmeid ja erandkorras segaolmejtmeid pakendatult, kui mahuti on letitunud. Jtmevaldaja on kohustatud tellima letitunud mahuti thjendamise, et vltida jtmete mahuti mbrusesse paigutamist. Suurjtmeid vib ajutiselt paigutada mahuti vahetusse lhedusse, kui need veetakse ra seitsme kalendripeva jooksul.

(4) Jtmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib panna ainult selleks ettenhtud mahutisse. Liigiti kogutavaid jtmeid ei tohi nende kogumisel ja vedamisel teiste jtmeliikidega segada.

(5) Segaolmejtmete mahutisse on keelatud panna:

1) jtmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud eeskirja nuete kohaselt;

2) tule- ja plahvatusohtlikke jtmeid;

3) vedelaid jtmeid;

4) ohtlikke jtmeid;

5) biolagunevaid aia- ja haljastujtmeid;

6) suurjtmeid;

7) probleemtooteid, sh romusidukeid ja nende osi, kaasa arvatud vanarehvid, elektroonikaromusid ja nende osi, patareisid ja akusid;
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

8) kimlajtmeid;

9) kogumiskaevude setteid;

10) aineid ja esemeid, mis vivad ohustada jtmemahutite hooldajat vi jtmekitlejat vi teisi isikuid;

11) aineid ja esemeid, mis kaalu, mtmete vi kuju tttu vi muul phjusel vivad kahjustada mahuteid vi jtmeveokeid vi raskendavad mrkimisvrselt jtmete kokkupressimist;

12) ehitusjtmeid.

(6) Segaolmejtmete mahutisse tuleb jtmed, sh kergesti riknevad, haisvad ja lendlevad jtmed (nt jahtunud tuhk, tnavaphkmed, kassiliiv, koerte vljaheited), panna pakitult.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

(7) Paberi-, papi-, metalli-, plasti- ning klaasijtmete liigiti kogumine peab olema Tallinna haldusterritooriumil korraldatud hiljemalt 1. jaanuariks 2015, kui see on tehniliselt, keskkonna seisukohast ja majanduslikult teostatav.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

7. Paberi ja kartongi ning biolagunevate jtmete kogumine

(1) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tuleb paberit ja kartongi ning biolagunevaid jtmeid koguda liigiti. Lhtuvalt korterite arvust peavad kinnistul olema jrgmised mahutid:

1) paberi- ja kartongi mahuti, kui kinnistul on vhemalt viis korterit;

2) biolagunevate jtmete mahuti, kui kinnistul on vhemalt kmme korterit, vlja arvatud korraldatud jtmeveo vanalinna piirkonnas.

(2) ksikelamutes ja vhem kui viie korteriga elamumaa sihtotstarbega kinnistul tuleb paberit ja kartongi koguda liigiti ning viia need jtmejaama vi anda le jtmevedajale vi -kitlejale.

(3) [Kehtetu - RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

(4) Vhem kui 10 korteriga elamumaa sihtotstarbega kinnistul ja korraldatud jtmeveo vanalinna piirkonnas ei pea olema biolagunevate jtmete mahutit juhul, kui kinnistul on segaolmejtmete mahuti ja seda thjendatakse vhemalt ks kord ndalas. ksikelamu kinnistul ei pea olema biolagunevate jtmete mahutit juhul, kui biolagunevad aia- ja haljastujtmed kogutakse liigiti ning kompostitakse eeskirja 14 kohaselt samal kinnistul.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

(5) Liigiti kogutavad biolagunevad jtmed tuleb mahutisse paigutada paberist vi muust biolagunevast materjalist kotti pakendatuna. Biolagunevate jtmete mahutisse ei tohi panna kompostimiseks klbmatuid jtmeid.

(6) Kinnistul, mis ei ole elamumaa sihtotstarbega, tuleb paberit ja kartongi ning biolagunevaid jtmeid koguda liigiti. Lhtuvalt tekkivate jtmete kogusest peavad kinnistul olema jrgmised mahutid:

1) paberi- ja kartongimahuti, kui jtmeid tekib ndalas enam kui 20 kg;

2) biolagunevate jtmete mahuti, kui jtmeid tekib ndalas enam kui 20 kg vi kui kinnistul tegutseb vhemalt 25 istekohaga toitlustusettevte, sh restoran vi muu samalaadne toiduteenust pakkuv ettevte, vi lasteaed, kool vi haigla, milles on vhemalt 112 kohta.

[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

(7) hismahuti thjendamise sagedus ja mahuti suurus sltub seda kasutavate korterite arvust ja kinnistutel ndalas tekkivast jtmekogusest.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

8. Probleemtoodete ja nendest tekkivate jtmete kogumine

(1) Elektri- ja elektroonikaseadmed (sh klmkapid, elektripliidid, pesumasinad ja telerid) ning neist tekkinud jtmed tuleb koguda muudest jtmetest eraldi ning viia kogumispunkti vi jtmejaama vi uue toote ostmise korral turustaja mgikohta. Tootja on kohustatud tagama enda valmistatud, edasimdud vi sisseveetud probleemtootest tekkivate jtmete tasuta kogumise ja taaskasutamise vi krvaldamise. Enne probleemtoote suhtes kohalduvate tootja kohustuste tekkimist turule lastud probleemtoodetest tekkinud jtmete (endisaegsed jtmed) jtmehoolduse tagamise ning selle finantseerimise kohustused lasuvad tootjatel, kes vastavate probleemtoodete jtmeteks muutmise ajal turul tegutsevad, proportsionaalselt nende osaga seda tpi probleemtoodete turul.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

(2) Tootja vib jtmevaldajalt nuda jtmekitluskulude osalist kandmist, kui tootjale tagastatavast elektri- ja elektroonikaseadmest tekkinud jtmed ei ole algse seadmega vrreldes komplektsed ning neis puuduvad varem seadme komplektis vi koostises olnud materjalimahukuselt ja maksumuselt vi jtmete ohtlikkuse seisukohalt olulised osad vi kui seadmele on lisatud muid jtmeid.

(3) Kasutusklbmatuks muutunud patareid ja akumulaatorid tuleb koguda muudest jtmetest eraldi ning viia kogumispunkti vi jtmejaama vi mgikohta koosklas jtmeseadusega.

(4) Vanarehvid tuleb le anda tootja vi tootjavastutusorganisatsiooni mratud kogumiskohta vi jtmejaama vi uue rehvi ostmise korral turustaja mgikohta vi rehviettevtjale. Jtmejaamas vetakse vanarehve vastu ksnes fsilistelt isikutelt. Rehvi tootja jtmeseaduse 23 like 15 mistes on kohustatud korraldama enda valmistatud, edasimdud vi sisseveetud rehvidest tekkivate jtmete tasuta vastuvtmise.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

(5) Romusiduk tuleb le anda tootja vi tema esindaja mratud kogumiskohta vi jtmeloa ja ohtlike jtmete kitluslitsentsiga vanametalli kogumiskohta.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

(6) Ligetes 1, 3, 4 ja 5 nimetatud probleemtoodete kogumise ja kitlemise korraldab tootja vi tootjavastutusorganisatsioon.

(7) Probleemtoodete avalike kogumispunktide asukohad, nuded kogumispunktile ja paigutamise tingimused koosklastab tootja vi tootjavastutusorganisatsioon linnaosa valitsusega.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

(8) Tootja vi tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud thjendama oma vahenditega tema hallatava avaliku kogumispunkti, tagades puhtuse ja tehnilise korrashoiu, vltima konteineri letitumist ning letitumisel koristama konteineri mbruse.

(9) Tootja ja tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud probleemtoote kasutajale tegema turustajate kaudu kttesaadavaks teabe, kuhu saab probleemtootest tekkinud jtmed tagastada (asukohad ja kontaktandmed). Teave tagastamiskohtadest peab olema piisavalt suurel (vhemalt 210 297 mm) lehel hsti loetavas kirjas kigile mgikoha klastajatele nhtaval kohal.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

(10) Tootja ja tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud korraldama ksi vi koosts teiste tootjatega vhemalt kord aastas teabekampaaniaid, sealhulgas leriigilisi teabekampaaniaid, meediakanalite, leriigilise levikuga ajalehtede, ajakirjade vi muude ldsusele kttesaadavate vimaluste kaudu, et teavitada probleemtoote kasutajaid sellest tekkinud jtmete kogumise ja kitlemise vimalustest. Tallinna haldusterritooriumil lbi viidav vi tallinlastele suunatud teabekampaania korraldamine tuleb koosklastada Tallinna Ettevtlusametiga.
[RT IV, 29.08.2019, 7 - just. 01.09.2019]

9. Ohtlike jtmete kogumine

(1) Ohtlikud jtmed tuleb koguda liigiti, muudest jtmetest eraldi.

(2) Ohtlikke jtmeid vib koguda ja vedada isik, kellele Keskkonnaamet on vljastanud ohtlike jtmete kitluslitsentsi ja jtmeloa ohtlike jtmete kogumiseks vi veoks.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

(3) Ohtlike jtmete kogumise mahuti peab olema suletav ja valvatav.

(4) Ohtlikud jtmed, v.a olmes tekkinud ohtlikud jtmed, peab jtmevaldaja enne jtmekitlejale leandmist mrgistama keskkonnaministri kehtestatud korras.

(5) Ohtlike jtmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleeriva juhise kogumispunktis nhtavasse kohta.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

(6) Vedelaid ohtlikke jtmeid peab silitama kindlalt suletavas mahutis, mis vlistab nende sattumise maapinnale vi kanalisatsiooni.

(7) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jtmed (nt kasutusklbmatuks muutunud lid, lifiltrid, ravimid, vrvid, lakid ja lahustid ning elavhbelambid ja -kraadiklaasid ning teravad ja torkivad jtmed) tuleb viia kogumispunkti vi jtmejaama. Avalikud kogumispunktid on avalikes kohtades vi bensiinitanklate juures paiknevad erimahutid vi ohtlike jtmete kogumisringide peatuskohad. Avalikes kogumispunktides ja jtmejaamades vetakse ohtlikke jtmeid vastu ainult fsilistelt isikutelt. Ravimeid vib le anda ka turustaja mgikohta.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

(8) Juriidiline isik ja fsilisest isikust ettevtja peab oma ohtlikud jtmed le andma isikule, kellel on Keskkonnaameti vljastatud jtmeluba ohtlike jtmete kogumiseks ja veoks ning ohtlike jtmete kitluslitsents.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

(9) Ohtlike jtmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jtmete leandmiseni jtmekitlejale.

(10) Juriidiline isik ja fsilisest isikust ettevtja, kelle valduses on ohtlikud jtmed, on kohustatud andma jrelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jtmete hoidmise ja kitlemise kohta.

4. jagu
Pakendite ja pakendijtmete kogumine

10. Pakendite ja pakendijtmete kogumise nuded

(1) Pakendid ja pakendijtmed tuleb koguda liigiti muudest jtmetest eraldi ja panna pakendijtmete mahutisse (edaspidi pakendimahuti), viia pakendipunkti vi jtmejaama, anda le pakendiettevtjale vi taaskasutusorganisatsioonile.

(2) leantavad pakendid ja pakendijtmed peavad olema thjad ja vastama pakendiettevtja vi taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nuetele. leantavad pakendid ja pakendijtmed ei tohi levitada haisu ega mrida teisi pakendimahutis olevaid pakendeid ja pakendijtmeid.

(3) Pakendite ja pakendijtmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevtjad vi nende volituse alusel taaskasutusorganisatsioonid.

(4) Tagatisrahata pakendijtmete pakendipunktide asukohad, kogumismahutite miinimumarvu ja -mahu igas pakendipunktis ning nende minimaalse thjendamissageduse mrab Tallinna Ettevtlusamet linnaosa valitsuse ettepanekul. Pakendipunktis peab olema tagatud kigi pakendimaterjali liikide vastuvtmine. Mahutina tuleb kasutada kuni 5 m3 maapinnal asuvat mahutit vi svakogumismahutit. Pakendipunktis kogutakse eraldi mahutitesse vhemalt kolm pakendimaterjali liiki: paber- ja kartongpakend, klaaspakend ja segapakend. Mahutite eristamiseks kasutatakse vrvusi: roheline - klaaspakend, sinine - paber- ja kartongpakend ning kollane - segapakend. Kasutajale nhtav mahutipind peab olema nutavat vrvi vhemalt 80% ulatuses.
[RT IV, 29.08.2019, 7 - just. 01.09.2019]

(5) Tagatisrahaga pakendi vastuvtmine peab olema korraldatud vahetult mgikohas vi selle teenindusmaa piires. Tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa mv isik ei pea tagatisrahaga pakendit tagasi vtma, kui mgikoha suurus on alla 20 m2.

(6) Pakendatud kauba mja, kelle mgikoha suurus on alla 200 m2, vib sellise pakendi tagasivtmise, millele on kehtestatud tagatisraha, korraldada vljaspool oma mgikoha teenindusmaa piire mgikoha naabruses, kuid mgikoha kauplemisajal ja ainult linnaosa valitsuse kirjalikul nusolekul.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

(7) Pakendimahutil peab olema kasutajale nhtavas kohas, selgelt loetavalt suurte thtedega eesti ja vene keeles kirjutatud, mis liiki pakendeid vi pakendijtmeid sinna tohib paigutada ja pakendimahuti valdaja vi seda teenindava jtmekitleja telefoninumber.

(8) Pakendimahutitel on lubatud eksponeerida ksnes selle valdajaga ja jtmete liigiti kogumisega seotud reklaami, v.a juhul, kui Tallinna Ettevtlusamet on andnud selleks loa.
[RT IV, 29.08.2019, 7 - just. 01.09.2019]

(9) Pakendikotiteenuse kasutamisel tuleb klaas- ja segapakend eraldi koguda. Pakendikotiteenus, sh pakendikott, peab olema jtmevaldajale tasuta.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

11. Pakendiettevtja ja taaskasutusorganisatsiooni kohustused

(1) Pakendiettevtja on kohustatud lppkasutajalt vi tarbijalt tasuta tagasi vtma mdud kauba mgipakendi ja -pakendijtmed mgikohas vi mgikoha kinnistu vi teenindusmaa piires olevas pakendipunktis.

(2) Mdud kauba mgipakendi ja -pakendijtmete tagasivtmise nue hlmab vaid pakendit, mille tp, kuju ja suurus vastavad selles mgikohas mdava kauba pakendile. Tagasivtmise kohast teavitatakse mgikohas nhtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega.

(3) Kui mgipakendi ja -pakendijtmete vastuvtmist ei ole vimalik korraldada mgikoha kinnistu vi teenindusmaa piires, vib selle korraldada mgikoha kinnistu vi teenindusmaa vahetus naabruses linnaosa valitsuse nusolekul ja tingimustel.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

(4) Pakendiettevtja vib ligetes 1, 2 ja 3 nimetatud kohustused lepingu alusel delegeerida taaskasutusorganisatsioonile.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

(5) Taaskasutusorganisatsioon on kohustatud slmima Tallinna Ettevtlusametiga kirjaliku kokkuleppe, milles mratakse eeskirja nudeid arvestades kindlaks pakendipunktide asukohad ja mahutite paigutus Tallinna haldusterritooriumil, mahutite miinimumarv ja -maht igas pakendipunktis, tp, vlimus, minimaalne thjendamissagedus, haldamine ja korrashoid.
[RT IV, 29.08.2019, 7 - just. 01.09.2019]

(6) Tagatisrahata pakendi jtmete kogumisel peab taaskasutusorganisatsioon tagama vhemalt pakendiseaduse 171 nuetele vastava pakendipunktide tiheduse. Tallinna Ettevtlusamet vib kokkuleppel taaskasutusorganisatsiooniga suurendada vi vhendada pakendipunktide tihedust pakendiseaduses stestatud miinimumist. Pakendipunktide tihedust on lubatud vhendada ksnes tingimusel, et see asendatakse tekkekohal kogumisega. Tekkekohal kogumisena ei ksitleta pakendikotiteenust, mida pakutakse ksik- vi paariselamuga kinnistutel.
[RT IV, 29.08.2019, 7 - just. 01.09.2019]

(7) Pakendijtmeid vib koguda tekkekohas. Sel juhul vib Tallinna Ettevtlusameti nusolekul vhendada avalikkusele suunatud pakendipunktide tihedust ning mahutite arvu ja mahtu. Tekkekohas on lubatud kik pakendimaterjali liigid koguda hte mahutisse, kuid taaskasutusorganisatsioon peab tagama pakendite jrelsortimise ja taaskasutusse suunamise.
[RT IV, 29.08.2019, 7 - just. 01.09.2019]

(8) Pakendite ja pakendijtmete veo kitluskohta korraldab pakendiettevtja vi taaskasutusorganisatsioon.

(9) Pakendiettevtja vi taaskasutusorganisatsioon on kohustatud vltima liigiti kogutud vi pakendimaterjalide kaupa sorditud pakendite ja pakendijtmete segunemist teiste jtmete vi pakendimaterjalidega.

(10) Pakendiettevtja vi taaskasutusorganisatsioon on kohustatud hoidma pakendipunktis olevad mahutid puhtad ja terved, vltima nende letitumist ning mahutite thjendamisel koristama thjendamise kigus maha kukkunud pakendijtmed. Kui pakendipunkti mbruse koristamise kohustuses ei ole maa omaniku ja pakendiettevtja vi taaskasutusorganisatsiooni vahel kokku lepitud teisiti, vastutab koristamise eest kuni 3 m raadiuses pakendipunktist taaskasutusorganisatsioon. Pakendipunkt vi -mahuti tuleb thjendada kohe, kui see levitab haisu vi on letitunud.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

(11) Pakendiettevtja vi taaskasutusorganisatsioon on kohustatud tagama enda hallatavate pakendimahutite puhastamise illegaalsest grafitist, tahmast, roostest, jtmetest jms.

111. Kogumisvrgustik ja aruandlus

(1) Taaskasutusorganisatsioonil on kohustus esitada iga aasta 31. jaanuariks Tallinna Ettevtlusametile Tallinna haldusterritooriumil kavandatava pakendipunktide kogumisvrgustiku kava, mis vastab pakendiseaduse 171 like 1 nuetele.
[RT IV, 29.08.2019, 7 - just. 01.09.2019]

(2) Taaskasutusorganisatsioonil on kohustus korraldada avalikkusele suunatud kogumispunktides kogutavate pakendite ja pakendijtmete kitlemise teenuse ostmiseks avatud konkurss. Konkursi tingimused tuleb esitada enne selle vljakuulutamist Tallinna Ettevtlusametile teadmiseks ning avaldada vhemalt hes leriigilise levikuga ajalehes ja konkursi korraldaja veebilehel.
[RT IV, 29.08.2019, 7 - just. 01.09.2019]

(3) Kui taaskasutusorganisatsioon ei tida talle pakendiseaduse -ga 171 pandud kohustust, on Tallinna Ettevtlusametil igus tita kohustus taaskasutusorganisatsiooni kulul.
[RT IV, 29.08.2019, 7 - just. 01.09.2019]

(4) Taaskasutusorganisatsioonil on kohustus esitada ks kord aastas, 15. jaanuariks, Tallinna Ettevtlusametile andmed avalikkusele suunatud kogumisvrgustiku kaudu Tallinna haldusterritooriumilt kogutud pakendite ja pakendijtmete kohta. Pakendimaterjali liikide kaupa esitatakse jrgmised andmed:
[RT IV, 29.08.2019, 7 - just. 01.09.2019]

1) korduskasutuspakendi mass;

2) ringlusse vetud pakendi mass;

3) energia tootmiseks kasutatud pakendi mass;

4) kitlemisteenuse osutajate nimekiri ja neile le antud kogused pakendimaterjali liikide kaupa.

(5) Kui taaskasutusorganisatsioon on kokkuleppel Tallinna Ettevtlusametiga korraldanud pakendite ja pakendijtmete kogumise tekkekohal, peab ta tekkekohal kogutud pakendite ja pakendijtmete kohta esitama kesoleva paragrahvi likes 4 nimetatud andmed.
[RT IV, 29.08.2019, 7 - just. 01.09.2019]

5. jagu
Jtmete vedamine ja krvaldamine

12. Jtmeveo nuded

(1) Korraldatud jtmeveoga liitunud jtmevaldaja jtmete veo jtmekitluskohta korraldab jtmevedaja. Korraldatud jtmeveoga hlmamata vi korraldatud jtmeveoga liitumise kohustusest jtmeseaduse 69 like 41 alusel vabastatud jtmevaldaja jtmete veo jtmekitluskohta korraldab jtmevaldaja.

(2) Jtmevaldaja kasutuses peab olema piisavas koguses ja suuruses mahuteid. Segaolmejtmete mahutit peab thjendama sagedusega, mis vldib selle letitumist ja haisu teket, aga vhemalt ks kord ndalas. Segaolmejtmete ja biolagunevate jtmete svakogumismahutit tuleb thjendada vhemalt ks kord nelja ndala jooksul. Kinnistul, kus on kuni 12 korterit, vib Tallinna Ettevtlusameti nusolekul segaolmejtmete mahuti thjendamise sagedus olla ks kord kahe ndala jooksul, kui jtmemahuti suurus vastab tegelikkuses tekkivatele jtmekogustele. ksikelamu puhul tuleb kuni 150-liitrine ja maksimaalselt 10 kg kaaluv segaolmejtmete kott lasta ra viia ning kuni 370-liitrine segaolmejtmete mahuti thjendada vhemalt ks kord nelja ndala jooksul. Mahuti vib olla jtmevaldaja omandis vi lepingu alusel kasutuses.
[RT IV, 29.08.2019, 7 - just. 01.09.2019]

(3) Biolagunevate jtmete mahutit tuleb thjendada sagedusega, mis vldib mahuti letitumist, haisu ja kahjurite teket ning mbruskonna reostust, kuid vhemalt ks kord kahe ndala jooksul 10-19 korteriga elamus ja vhemalt ks kord ndalas 20 ja enama korteriga elamus.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

(4) Pakendimahutit vi paberi ja kartongi mahutit tuleb thjendada vastavalt vajadusele, vltides selle letitumist.

(5) Jtmevedaja peab korraldatud jtmeveo piirkonnast korraldatud jtmeveoga hlmatud jtmed vedama taaskasutamiseks hankija poolt riigihangete seaduses stestatud korras valitud jtmekitluskohta vi -kohtadesse. Juhul kui hankija ei ole riigihangete seaduses stestatud korras valinud jtmekitluskohta vi -kohtasid, peab vedaja vedama jtmed jtmekitluskohta, millel on sellekohane jtmeluba. Kui jtmevaldaja veab ise oma jtmeid, tuleb need vedada jtmekitluskohta, millel on sellekohane jtmeluba.

(6) Elurajoonides, sh Tallinna vanalinnas, ei ole lubatud korraldatud jtmeveoga hlmatud jtmeid ja pakendijtmeid vedada rahu ajal. Tallinna vanalinna jtmeveopiirkonnas on lubatud jtmevedu ajavahemikus 7.00-12.00. Muul ajal on jtmevedu lubatud ksnes Tallinna Ettevtlusameti loal.
[RT IV, 29.08.2019, 7 - just. 01.09.2019]

(7) Jtmed, mille hoidmine kinnistul vi krundil kujutab endast otsest ohtu inimeste tervisele, tuleb kohe ra vedada.

(8) Tallinna haldusterritooriumil jtmekitluskohti kitavad ettevtjad peavad pidama Tallinna haldusterritooriumilt vastu vetud jtmekoguste le arvet ning esitama nudmisel Tallinna Ettevtlusametile sellekohase aruande. Arvestust tuleb pidada jtmete leandjate kaupa.
[RT IV, 29.08.2019, 7 - just. 01.09.2019]

(9) Jtmevedaja peab pidama arvestust piirkonnast kogutud ja jtmekitluskohta krvaldamiseks vi taaskasutamiseks le antud jtmekoguste kohta ning esitama nudmisel Tallinna Ettevtlusametile sellekohase aruande.
[RT IV, 29.08.2019, 7 - just. 01.09.2019]

13. Jtmete krvaldamise nuded

(1) Ladestatavad tavajtmed krvaldatakse lhedusphimtte jrgi nuetekohases kitluskohas.

(2) Tallinna Jtmete Taaskasutuskeskusesse vib Tallinnast viia krvaldamiseks igat liiki prgilaklblikke tavajtmeid ja asbestijtmeid. Kopli tavajtmete kitluskohas vib prast ttlemist krvaldada ehitus- ja lammutustdel tekkinud psijtmeid, asbesti sisaldavaid ehitusmaterjale ning saastumata pinnast. Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid le igusaktidega kehtestatud piirnormide.

(3) Jtmekitluskohta kitav ettevtja on kohustatud hoidma korras jtmekitluskoha juurdesiduteed ja siseteed, vltima rajatistel tolmu ja haisu teket ja levikut ning jtmete sattumist vljapoole kitluskoha maa-ala.

(4) Jtmete ladestamine vljaspool prgilat on keelatud.

6. jagu
Biolagunevate jtmete kompostimine

14. Biolagunevate jtmete kompostimise nuded

(1) Liigiti kogutud biolagunevad jtmed tuleb vedada kompostimiseks nuetekohasele kompostimisvljakule vi Tallinna Jtmete Taaskasutuskeskusesse vi muusse sellekohase jtmeloaga jtmekitluskohta vi kompostida kohapeal eeskirja nuete jrgi.

(2) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tekkivaid biolagunevaid jtmeid on lubatud kompostida oma kinnistu piirides. Vljaspool oma kinnistut on biolagunevaid jtmeid lubatud kompostida ainult jtmeloaga jtmekitluskohas.

(3) Kompostitav materjal tuleb paigutada, ladustada ja kidelda tervisele ja mbruskonnale kahjutult ning selliselt, et see ei phjustaks kahjurite ja haisu levikut.

(4) Keelatud on kompostida jtmeid, mis kahjustavad komposti vi muudavad selle kasutusklbmatuks.

(5) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tekkivaid toidujtmeid vib kohapeal kompostida ainult kinnises kahjurite eest kaitstud kompostimisnus. Aia- ja haljastujtmeid vib kompostida lahtiselt aunas.

(6) Kompostimisnu ja -aun peab paiknema naaberkinnistust vhemalt 3 m kaugusel ja ehitisest 4 m kaugusel, kui naaberkinnistute vi -ehitiste omanikud ei lepi kokku teisiti.

(7) Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning kimlajtmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile.

(8) Linna haljasaladel tekkivaid biolagunevaid aia- ja haljastujtmeid ei ole lubatud prgilasse ladestada. Need tuleb koguda liigiti muudest jtmetest eraldi ja kompostida nuetele vastaval kompostimisvljakul vi muus jtmekitluskohas, millel on sellekohane jtmeluba.

7. jagu
Jtmekitluse tehnilised nuded

15. Jtmemahuti tehnilised nuded

(1) Jtmemahuti peab olema terve ja puhas ning veega pestav (v.a jtmekotid) ning ei tohi phjustada ohtu tervisele ega keskkonnareostust. Jtmemahuti omanik vi valdaja peab tagama selle puhtuse ja korrashoiu, seda vajaduse korral pesema vi tellima pesuteenuse.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

(2) Olmejtmete mahutina vib kasutada:

1) ksikelamus kuni 150-liitrist jtmekotti (tidetult maksimaalselt 10 kg);
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

2) philiselt plastist 140-, 240-, 370-, 600-, 660-, 770- vi 800-liitrist kaane ja kepidemetega jtmemahutit, mida on tstemehhanismi abil vimalik jtmeveokisse thjendada;
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

3) 2,5 vi 4,5 m3 suurust kaanega jtmemahutit, mida on vimalik mehaaniliselt jtmeveokisse thjendada;
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

4) svakogumismahutit, mida on vimalik mehaaniliselt jtmeveokisse thjendada;

5) presskonteinerit.

(3) Eri jtmeliikide kogumiseks tuleb kasutada eri vrvi jtmemahuteid:

1) hall - segaolmejtmed;

2) pruun - biolagunevad jtmed;

3) [Kehtetu - RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

4) punane - ohtlikud jtmed.

(4) Kokkuleppel jtmevedajaga vib kinnistul kasutada ka teistsugust mahutit, mis ei phjusta ohtu keskkonnale ja vastab eeskirja nuetele.

(5) Jtmemahutil peab olema kasutajale nhtavas kohas selgelt loetav suurte thtedega kiri vi mrk, mis viitab kogutavale jtmeliigile, ning mahuti valdaja vi seda teenindava jtmekitleja telefoninumber.

(6) Kui kesoleva paragrahvi likes 3 toodud jtmemahuti vrv ei vasta kogutavale jtmeliigile, peab selle esikljele olema suurte thtedega ja hsti loetavalt kirjutatud kogutava jtmeliigi nimetus, sh svakogumismahutitel.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

(7) [Kehtetu - RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

16. Nuded jtmemahuti paiknemiskohale ning teisaldus- ja juurdesiduteele
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

(1) Kuni 800-liitrine ksitsi teisaldatav ratastel jtmemahuti tuleb paigutada seda thjendava jtmeveokiga samal tasandil paiknevale kva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis jb veoki lhimast vimalikust peatumiskohast kuni 10 m kaugusele. Pikema vahemaa korral tasub jtmevaldaja jtmemahuti teisaldamise teenustasu. Jtmemahuti teisaldustee peab olema piisava kandevimega, et tagada ratastel jtmemahuti teisaldamine veokini.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

(2) Suurem kui 800-liitrine jtmemahuti paigutatakse jtmeveokiga samal tasandil paiknevale kva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele pseb jtmeveok vahetult juurde jtmemahuti thjenduskljelt.

(3) Jtmemahuti, mis ei ole ksitsi teisaldatav, tuleb paigutada selliselt, et seda on vimalik thjendada jtmeveokisse vahetult paiknemiskohast.Svakogumismahuti thjendamiseks peab olema tagatud veokiga ligips vhemalt 3 m kauguselt. Jtmeveoki peatumiskoha ja svakogumismahuti vahelisel alal ei tohi olla liiklusvahendeid vi muid takistusi.

(4) Vljas paiknev jtmekott peab olema kaitstud lindude ja loomade ligipsu eest.

(5) Mahuti on soovitatav paigutada jtmemajja, katusealusesse vi aedikusse. Kui jtmemaja vi katusealune lukustatakse, tuleb jtmevedajale tagada mahuti thjendamise ajaks sisseps.

(6) Juurdesidutee mahutile peab olema piisava kandevimega ja tasane. See peab vimaldama mahutit hlpsalt ksitsi teisaldada. Juurdesidutee peab olema vhemalt 3,5 m lai ja vaba krgus tee kohal peab olema vhemalt 4,5 m, v.a vanalinna piirkonnas, kus vaba krgus tee kohal peab olema vhemalt 2,9 m. Teisaldus- ja juurdesidutee peab olema puhastatud lumest ja jst ning tee kalle ei tohi letada 10%.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

(61) Mahutit on keldri- vi soklikorrusele lubatud paigutada ainult Tallinna Ettevtlusameti loal.
[RT IV, 29.08.2019, 7 - just. 01.09.2019]

(7) Mahuti paiknemiskoha ning teisaldus- ja juurdesidutee korrashoiu eest kinnistul vi krundil vastutab jtmevaldaja. Kui mahuti paikneb linnaosa valitsuse loal linnamaal, lepitakse mahuti paiknemiskoha ja juurdesidutee korrashoiu kohustuse ulatus kokku loa andmisel. Kinnistu vi krundi piirini juurdesiduteena kasutatava tee korrashoiul lhtutakse heakorra eeskirjast.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

(8) Mahuti peab paiknema naaberkinnistul paiknevast eluhoonest vhemalt 5 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

(81) Mahuti peab hoone vlisseinas olevast ukse-, akna- vi muust avast olema vhemalt 2 m kaugusel, v.a vanalinna piirkonnas, juhul kui tuleohutusnuetele vastavus ei ole tendatud muul usaldusvrsel viisil.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

(9) Enam kui 100 liitri jtmete ladustamist mahutis vi muul viisil loetakse plevmaterjalist jtmete ladustamiseks ja nende ladustamise koha valikul ehitise vlisseinast vi krundi vlispiirist tuleb lhtuda siseministri 2. septembri 2010 mrusest nr 44 “Plevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnuded“.

17. Jtmeveoki tehnilised nuded

(1) Jtmeveok peab olema kinnine ja varustatud jtmemahuti thjendamiseks vajaliku tstemehhanismiga. Jtmeveokist ei tohi laadimise ega vedamise ajal keskkonda sattuda jtmeid ega nrgvett. Suurjtmeid ning ehitusjtmeid tohib vedada lahtises veovahendis, tagades, et vedamise ajal ei satu jtmeid keskkonda.

(2) Vanalinnas jtmete, v.a ehitusjtmete, vedamiseks kasutatava jtmeveoki registrimass ei tohi letada 12 tonni.

(3) Jtmeveok peab vastama vhemalt EURO III nuetele, kui hankedokumentides ei nhta ette krgemat nuet.

(4) [Kehtetu - RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

18. Jtmekitluskoha tehnilised nuded

(1) Jtmete kitlemiseks tuleb kasutada parimat vimalikku tehnikat.

(2) Jtmekitluskoha tehnilisi nudeid tpsustatakse hankedokumentides.

8. jagu
Jtmekitlus Aegna saarel

19. Jtmekitlus Aegna saarel

(1) Aegna saar (edaspidi saar) hajaasustusalana ei kuulu korraldatud jtmeveo piirkonda. Olmejtmete kitlust saarel korraldab jtmejaama operaator.

(2) Saarel asuvad jtmevaldajad ja muud saarel viibivad isikud on kohustatud titma eeskirja nudeid. Jtmevaldaja vastutab tema kinnistul tekkivate jtmete nuetekohase kogumise ja kitlemise korraldamise eest.

(3) Jtmevaldaja on kohustatud oma kinnistul tekkivaid jtmeid koguma liigiti eeskirja 4 like 2 ja 6 like 4 kohaselt. Liigiti kogutud jtmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, ja segaolmejtmed peab jtmevaldaja viima jtmejaama vi tagama nende jtmete leandmise jtmejaama operaatorile vastavalt jtmejaama operaatori ja jtmevaldaja vahel slmitud jtmekitluslepingu tingimustele vi korraldama nende jtmete kitlemise eeskirja nuete kohaselt. Jtmevaldaja, kes ei korralda oma jtmete kitlemist ise, on kohustatud slmima jtmekitluslepingu jtmejaama operaatoriga.

(4) Jtmevaldaja on kohustatud oma kinnistul viibivaid isikuid teavitama saarel kehtivatest jtmekitlus- ja heakorranuetest ning tagama oma kinnistul vajalike mahutite ja kogumiskohtade olemasolu.

(5) Saarel tekkivad jtmed tuleb liigiti koguda mahutitesse. Mahutite korrashoiu ja thjendamise eest vastutab jtmevaldaja.

(6) Biolagunevad jtmed tuleb kohapeal kompostida eeskirja nuete kohaselt.

(7) Kttekoldes vi lahtisel tuleasemel tohib pletada ksnes immutamata puitu ja kiletamata paberit ja kartongi.

(8) [Kehtetu - RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

9. jagu
Jtmekitlus Tallinna kalmistutel

20. Jtmekitluse korraldaja

Jtmekitlust kalmistul korraldab kalmistu haldaja. Kalmistu haldaja paigutab territooriumile jtmete liigiti kogumiseks avalikus kasutuses olevad jtmemahutid (edaspidi avalikult kasutatavad mahutid).
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

21. Jtmete liigiti kogumine

Kalmistul tuleb avalikult kasutatavatesse mahutitesse eraldi koguda biolagunevad aia- ja haljastujtmed ning prgi. Kalmistul tekkivaid suurjtmeid (nt istepingid, hauarandid) on kalmistu klastajatel lubatud paigutada mahutite krvale. Kalmistul teenust osutavatel ettevtetel on keelatud paigutada jtmeid ja prgi avalikult kasutatavatesse mahutitesse vi nende krvale, sh suurjtmeid. Teenust osutavatel ettevtetel on kohustus jtmed ja prgi ra vedada ja anda le vastavat luba omavale jtmekitlejale.

22. Nuded mahutitele

(1) Avalikult kasutatavatel mahutitel peab olema kasutajale nhtavas kohas selgelt loetavalt suurte thtedega eesti ja vene keeles kirjutatud, missugust liiki jtmeid sinna tohib paigutada ja kalmistu haldaja vi mahutit teenindava jtmekitleja telefoninumber.

(2) Kalmistu territooriumile ning kalmistul asuvatesse avalikult kasutatavatesse mahutitesse ja nende krvale on keelatud tuua jtmeid vljastpoolt kalmistu territooriumi.

2. peatkk
KORRALDATUD JTMEVEDU

1. jagu
Korraldatud jtmeveo ldnuded

23. Korraldatud jtmeveo ulatus

(1) Tallinna haldusterritoorium, v.a Aegna saar, kuulub tiheasustusalana tervikuna piirkonda, kus korraldatud jtmeveoga liitumine on kohustuslik. Piirkondades, kus on rakendunud korraldatud jtmevedu, on jtmevaldaja kohustatud andma korraldatud jtmeveoga hlmatud jtmed le eeskirjas stestatud tingimustel.

(2) Korraldatud jtmeveoga on hlmatud segaolmejtmed, paber ja kartong, biolagunevad jtmed ja ajutiselt mahutite vahetusse lhedusse paigutatud suurjtmed. Korraldatud jtmeveoga vidakse hlmata ka teisi jtmeliike, kui seda tingib oluline avalik huvi.

24. Jtmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jtmevedu

(1) Korraldatud jtmevedu kohaldatakse jrgmistele jtmenimistu jaotisekoodi 20 all loetletud olmejtmetele:

1) prgi (segaolmejtmed) - 20 03 01;

2) paber ja kartong - 20 01 01;

3) biolagunevad jtmed (biolagundatavad kgi- ja sklajtmed ning aia- ja haljastujtmed selles ulatuses, mida kogutakse biolagunevate jtmete mahutisse) - 20 01 08 ja 20 02 01 (edaspidi biolagunevad jtmed) sh jaekaubanduses, toiduainete valmistamisel ja ttlemisel tekkinud jtmed;
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

4) suurjtmed - 20 03 07;

(2) Korraldatud jtmeveoga ei ole hlmatud:

1) hissidukipeatustes, tnavatel, avalikes randades, parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalikult kasutatavate jtmemahutite thjendamine ja nendes jtmemahutites asuvad jtmed;

2) avaliku rituse korraldamise luba vajavatel ritustel tekkivad jtmed.

(3) Korraldatud jtmeveoga liitumise kohustusest on jtmeseaduse 69 like 41 alusel vabastatud isikud, kellel on jtmeluba vi kompleksluba.

25. Jtmeveo piirkonnad

Tallinna haldusterritoorium on jaotatud kolmeteistkmneks jtmeveopiirkonnaks, mis on kantud Tallinna halduskaardile vastavalt eeskirja lisale 1. Piirkondade piiride kirjeldused on esitatud eeskirja lisas 2.

26. Jtmevedaja ja jtmekitluskoha vi -kohtade valik

(1) Hankija korraldab korraldatud jtmeveo teenuse osutaja (jtmevedaja) leidmiseks jtmeseaduse ja riigihangete seaduse alusel teenuste kontsessiooni ning slmib edukaks tunnistatud pakkujaga hankelepingu. Kui jtmevedu on korraldatud jtmeseaduse 66 like 11 alusel, siis korraldab hankija jtmevedaja leidmiseks riigihangete seaduse alusel riigihanke ning slmib edukaks tunnistatud pakkujaga hankelepingu. Hankija avalikustab otsuse korraldatud jtmeveo teenuse osutajaga lepingu slmimise kohta ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

(2) Korraldatud jtmeveo teenuse kontsessiooni tulemusel hankelepingu slminud jtmevedajal on igus osutada jtmevaldajatele korraldatud jtmeveo teenust kindlaksmratud jtmeliikide osas ja veopiirkonnas ning saada jtmevaldajatelt hankelepingus kokku lepitud tasu. Korraldatud jtmeveo teenuse riigihanke tulemusel hankelepingu slminud jtmevedajal on igus osutada Tallinna linna eest jtmevaldajatele korraldatud jtmeveo teenust kindlaksmratud jtmeliikide osas ja veopiirkonnas ning saada Tallinna linnalt hankelepingus kokku lepitud tasu. Korraldatud jtmeveo teenuse osutajaga slmitava hankelepingu kestus on kuni viis aastat.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

(3) Jtmekitluskoha vi -kohtade mramiseks (jtmeseaduse 66 lige 1) vib hankija korraldada riigihanke riigihangete seaduses stestatud korras.

(4) Korraldatud jtmeveo teenuse riigihanke hankedokumendid esitatakse enne hanke vljakuulutamist seisukohavtuks Keskkonnaametile, kes vajaduse korral teeb kahe ndala jooksul ettepanekuid hankedokumentide tiendamiseks.

(5) Korraldatud jtmeveo teenuse riigihanke hankedokumentides peavad sisalduma jtmeseaduse 67 likes 3 stestatud andmed.

(6) Korraldatud jtmeveo teenuse hanke ja jtmekitluskoha vi -kohtade hanke lbiviimiseks moodustatakse hankija otsusega komisjon, kuhu kuuluvad vhemalt kaks Tallinna Ettevtlusameti esindajat, ks Tallinna Linnavolikogu keskkonnakomisjoni liige ning ks esindaja piirkonna jrgsest linnaosa valitsusest.
[RT IV, 29.08.2019, 7 - just. 01.09.2019]

2. jagu
Korraldatud jtmeveoga liitumine

27. Korraldatud jtmeveoga liitunuks lugemine

(1) Jtmevaldaja loetakse korraldatud jtmeveoga elu- vi tegevuskohajrgses jtmeveo piirkonnas liitunuks jtmeseaduse 69 like 1 alusel. Korraldatud jtmeveoga liitunud jtmevaldajal ei ole lubatud anda korraldatud jtmeveoga hlmatud jtmeid le vedajale, kes ei ole tema piirkonnas korraldatud jtmeveo teenuse osutaja.

(2) Asjaolu, kas Tallinna Ettevtlusamet on jtmevaldajat kirjalikult informeerinud pevast, mil jtmevaldaja on liitunud korraldatud jtmeveoga, vi mitte, ja kas jtmevaldaja on slminud jtmeveolepingu vi mitte, ei avalda mju jtmevaldaja korraldatud jtmeveoga liitunuks lugemisele.
[RT IV, 29.08.2019, 7 - just. 01.09.2019]

28. Jtmeveolepingu slmimine jtmevaldajaga

(1) Jtmevaldaja ja jtmevedaja juhinduvad vastastikuste iguste ja kohustuste kindlaksmramisel kesolevast eeskirjast ja teistest korraldatud jtmevedu reguleerivatest igusaktidest. Kui jtmevaldaja ja jtmevedaja ei ole slminud jtmeveolepingut vi kui nad ei ole kokku leppinud teisiti, lhtutakse jtmemahutite arvu ja thjendamissageduse mramisel eeskirja lisast 3.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

(2) Juhul kui jtmevaldaja avaldab soovi slmida jtmeveoleping, peab jtmevedaja tagama lepingu slmimise. Jtmeveolepinguga tpsustatakse korraldatud jtmeveoga seonduvat.

(3) Jtmevaldajad, kes kasutavad hismahutit, on kohustatud slmima hismahuti kasutamise kirjaliku kokkuleppe ja volitama esindama hte jtmevaldajat jtmevedajaga jtmeveolepingu slmimiseks. hismahutit on lubatud kasutada kigi korraldatud jtmeveoga hlmatud jtmeliikide kogumiseks. hismahuti kasutamisel on jtmeveolepingu slmimine kohustuslik. hismahuti kasutaja loetakse korraldatud jtmeveoga liitunuks.

(4) Kui jtmevedu on korraldatud jtmeseaduse 66 like 11 alusel, siis kohaldatakse kesolevas paragrahvis esitatud jtmevedaja igusi ja kohustusi Tallinna linna suhtes.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

29. Jtmevaldaja erandkorras vabastamine korraldatud jtmeveoga liitumisest

(1) Jtmevaldaja vib taotleda teatud thtajaks korraldatud jtmeveoga liitumisest erandkorras vabastamist, kui kinnistul ei elata vi kinnistut ei kasutata. Jtmevaldaja esitab korraldatud jtmeveoga liitumisest erandkorras vabastamiseks vormikohase taotluse (eeskirja lisa 4) kinnistu asukohajrgsele linnaosa valitsusele.

(2) Taotluses mrgitakse:

1) korraldatud jtmeveoga liitumisest vabastamise alus (kinnistul ei elata vi kinnistut ei kasutata);

2) periood, mille kestel jtmevaldaja soovib olla vabastatud korraldatud jtmeveoga liitumisest (suveperioodil kasutatava kinnistu jtmevaldaja vib vabastada 1. novembrist kuni 30. aprillini);
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

3) andmed jtmevaldaja kohta.

(3) Korraldatud jtmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jtmevaldaja (edaspidi vabastatud jtmevaldaja) esitab ks kord aastas, jrgmise aasta 20. jaanuariks, kinnistu asukohajrgsele linnaosa valitsusele jtmeseaduse 69 likes 5 nimetatud kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud vi kinnistut ei ole kasutatud. Kui vabastatud jtmevaldaja 20. jaanuariks kinnitust ei esita, loetakse ta korraldatud jtmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.

(4) Vabastatud jtmevaldaja on kohustatud teavitama linnaosa valitsust korraldatud jtmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise asjaolude muutumisest vi ralangemisest hiljemalt kolmekmne peva jooksul alates nende asjaolude talle teatavaks saamisest. Linnaosa valitsusel on igus nuda dokumente, mis tendavad, et kinnistul ei elata vi kinnistut ei kasutata.

30. Taotluse menetlemine

(1) Linnaosa valitsus kontrollib taotluse vastavust eeskirja 29 ligetes 1 ja 2 stestatud nuetele. Kui taotlus ei vasta nuetele, mrab linnaosa valitsus taotluse esitajale thtaja puuduste krvaldamiseks, selgitades puudusi ning mrkides, et thtpevaks puuduste krvaldamata jtmisel vib linnaosa vanem jtta taotluse lbi vaatamata.

(2) Eeskirja 29 likes 1 nimetatud taotluse menetlusthtaeg alates avalduse laekumisest linnaosa valitsusse on kolmkmmend peva. Mjuval phjusel vib taotluse menetlusthtaega pikendada kahekmne kalendripeva vrra

(3) Taotluse vaatab lbi linnaosa vanema korraldusega moodustatud komisjon (edaspidi komisjon), mille koosseisu kuulub vhemalt kaks linnaosa valitsuse esindajat ja ks Tallinna Ettevtlusameti esindaja. Komisjoni koosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele. Komisjon teeb linnaosa vanemale ettepaneku taotlus rahuldada vi rahuldamata jtta ja esitab ettepaneku thtaja kohta, millal jtmevaldaja on erandkorras vabastatud korraldatud jtmeveoga liitumisest.
[RT IV, 29.08.2019, 7 - just. 01.09.2019]

(4) Komisjon kontrollib eelnevalt kohapeal, kas jtmevaldaja esitatud korraldatud jtmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise asjaolud on tesed ja vimaldavad vabastamist.

(5) Jtmevaldaja erandkorras vabastamise korraldatud jtmeveoga liitumisest (edaspidi vabastamine) otsustab linnaosa vanem korraldusega, kus nidatakse vabastamise phjus ja kestus. Korralduses viidatakse eeskirja 29 ligetes 3 ja 4 esitatud kohustustele.

(6) Linnaosa valitsus teeb jtmevaldaja korraldatud jtmeveoga liitumisest vabastamise vi tema taotluse rahuldamata jtmise korralduse teatavaks Tallinna Ettevtlusametile ja taotlejale hiljemalt viie tpeva jooksul alates korralduse andmisest.
[RT IV, 29.08.2019, 7 - just. 01.09.2019]

(7) Vabastatud jtmevaldajat ei loeta vljaspool olmejtmete kogumisssteemi olevaks.

31. Korraldatud jtmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise lppemine

(1) Jtmevaldaja korraldatud jtmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine lppeb, kui

1) linnaosa vanema korralduses mrgitud thtaeg on mdunud;

2) vabastatud jtmevaldaja ei esita vabastusele jrgneval aastal hiljemalt 20. jaanuariks eeskirja 29 likes 3 nimetatud kirjalikku kinnitust.

(2) Enne kui jtmevaldaja korraldatud jtmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine lppeb, on vabastatud jtmevaldajal igus linnaosa valitsusele esitada uus taotlus. Taotluse menetlemisel juhindutakse eeskirja -dest 29 ja 30.

32. Korraldatud jtmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise lpetamine enne thtaega

Linnaosa vanemal on igus korraldusega lpetada jtmevaldaja korraldatud jtmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine enne thtaja lppu, kui:

1) jtmevaldaja on esitanud taotluses valeandmeid;

2) jtmevaldaja esitab asjakohase taotluse linnaosa valitsusele;

3) vabastamise aluseks olnud asjaolud on ra langenud.

3. jagu
Korraldatud jtmeveoga hlmatud jtmete kogumine ja vedamine

33. Korraldatud jtmeveoga hlmatud olmejtmete kogumine

(1) Jtmevaldajad sorteerivad korraldatud jtmeveoga hlmatud olmejtmete hulgast vlja liigiti kogutavad jtmed ja koguvad need vastavalt eeskirja -de 6 ja 7 nuetele.

(2) Eeskirja 24 like 1 punktides 1-3 nimetatud olmejtmeid kogutakse liigiti eraldi jtmemahutitesse eeskirja nuete kohaselt. Eeskirja 24 likes 1 nimetatud jtmed tuleb veoks jtmekitluskohta le anda konkreetses piirkonnas korraldatud jtmeveo teenuse osutajale.

(3) Hankedokumentides stestatakse miinimum- vi erinuded konkreetses piirkonnas kasutatavate jtmemahutite suuruse ja jtmekitluseks vajaliku parima tehnika, sh jtmeveokite kohta.

(4) Kui jtmevaldaja ei ole jtmevedajale vimaldanud juurdepsu jtmemahutile oma kinnistul vi krundil, siis on jtmevedajal igus rakendada tasu thisidu eest. Tasu thisidu eest on 50% mahuti thjendamise teenustasust. Kirjaliku jtmeveolepingu puudumisel arvestatakse thisidu eest tasu 50% 140-liitrise segaolmejtmete mahuti thjendamise teenustasust. Jtmemahutile juurdepsu puudumise tendamise kohustus on jtmevedajal.

(5) Kui biolagunevate jtmete mahutis vi paberi- ja kartongimahutis olevad jtmed ei vasta sellesse mahutisse kogutavale jtmeliigile, siis on jtmevedajal igus rakendada sama suurusega segaolmejtmete mahuti thjendamise tasu vi jtta mahuti thjendamata ja rakendada tasu thisidu eest. Tasu thisidu eest on 50% selle jtmeliigi mahuti thjendamise teenustasust. Kesolevas likes nimetatud tasu thisidu eest on jtmevedajal igus rakendada ksnes siis, kui ta jtab mahuti thjendamata ning on titnud kesoleva paragrahvi likes 7 nimetatud tingimuse. Jtmevedaja on kohustatud tendama jtmemahutisse kogutud jtmete mittevastavust mahuti otstarbele.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

(6) Kui jtmevaldaja on tellinud suurjtmete veo ja ei ole paigutanud suurjtmeid mahuti krvale ravedamiseks vi ei ole vimaldanud jtmevedajale juurdepsu suurjtmetele, siis on jtmevedajal igus rakendada tasu thisidu eest. Tasu thisidu eest on 50% suurjtmete 1m3 teenustasust.

(7) Ligetes 4, 5 ja 6 nimetatud jtmemahuti thjendamist vi vedu takistavate asjaolude ilmnemisel on jtmevedaja kohustatud jtmevaldajaga kokkulepitud viisil jtmevaldajat teavitama kohe, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul alates takistuse ilmnemisest, asjaoludest, mis ei vimaldanud jtmemahutit thjendada vi jtmeid ra vedada, ning kokkuleppel jtmevaldajaga tagama thjendamata jnud mahuti thjendamise vi ra vedamata jtmete veo kolme peva jooksul alates takistuse esinemisest. Juhul kui graafikujrgne jtmevedu toimub reedel, laupeval vi phapeval, on jtmevedaja kohustatud jtmevaldajat teavitama asjaoludest, mis phjustasid jtmemahuti thjendamata jtmise, algava ndala esimese tpeva jooksul. Juhul kui jtmevedaja ei teavita jtmevaldajat kesolevas likes ettenhtud thtaja jooksul, siis tal ei ole igust rakendada tasu thisidu eest.

(8) Kui jtmevedaja ei pse jtmemahutit thjendama phjusel, et linnale kuuluva juurdepsutee seisukord ei vasta heakorra eeskirjale vi tee vi tnav on ajutiselt suletud, peab jtmevedaja teavitama sellest linnaosa valitsust vi Tallinna linna abitelefonil 1345. Sellise takistuse esinemisel ei ole jtmevedajal ega Tallinna linnal igust rakendada jtmevaldajale tasu thisidu eest vi muid lisatasusid. Jtmevedu peab toimuma esimesel vimalusel prast takistuse ralangemist ja kokkuleppel jtmevaldajaga.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

(9) Kui jtmevedu on korraldatud jtmeseaduse 66 like 11 alusel, siis kohaldatakse kesoleva paragrahvi ligetes 4 kuni 7 esitatud jtmevedaja igusi ja kohustusi Tallinna linna suhtes.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

34. Jtmemahuti thjendamine

(1) Jtmemahuti thjendamise sagedus on kindlaks mratud eeskirja 12 ligetes 2 ja 3 ning eeskirja lisas 3. Suurjtmete raveo nuded on stestatud eeskirja 6 likes 3.

(2) Kui eeskirja 12 ligetes 2 ja 3 ning lisas 3 kindlaksmratud jtmemahutite thjendamise sagedusele vaatamata on jtmemahuti letitunud vi levitab tugevat haisu vi kui on suurenenud kahjurite tekke vi mbruskonna reostuse oht, tuleb suurendada mahuti thjendamise sagedust vi tellida mahuti thjendamine kohe, et vltida mbruskonna reostamise ohtu.

(3) Korraldatud jtmeveoga hlmatud jtmeid ei ole lubatud vedada eeskirja 12 likes 6 stestatud ajal. Jtmevedaja peab vimaldama kinnistult, millel on rihoone, korraldatud jtmeveoga hlmatud jtmete vedu tpevadel. Kokkuleppel jtmevaldajaga vib vedu toimuda ndalavahetusel.

(4) Jtmevaldaja on kohustatud hoidma mahuti mbruse puhtana ning tellima mahuti thjendamise sagedusega, et oleks vlditud mahuti letitumine ja selle mbruse reostumine. Juhul kui mahuti letitumine ja selle mbruse reostumine on phjustatud jtmevedaja tegevusest vi tegevusetusest (nt rajnud graafikujrgsest veost), kohustub jtmevedaja jrgmise thjendamise kigus koristama mahuti mbruse sinna maha kukkunud jtmetest.

(5) Jtmevedaja on kohustatud thjendama mahuti ja ra vedama mahuti mbrusesse paigutatud suurjtmed hiljemalt kolme peva jooksul alates jtmevaldaja esitatud tellimusest. Jtmevaldaja peab tellima suurjtmete raveo eeskirja 6 likes 3 kindlaks mratud thtaja jooksul.

(6) Jtmevedaja on kohustatud mahuti thjendamisel vltima jtmete mahakukkumist ja koristama mahuti thjendamise ajal maha kukkunud jtmed.

(7) ksikelamu mahuti tuleb vimaluse korral jtmeveo lihtsustamiseks lkata vi asetada jtmeveo peval vljapoole kinnistu piire tnavaga klgnevale alale tingimusel, et jtmemahuti ei takista liiklust ega jalakijaid.

(8) Jtmevedaja on kohustatud thjendama mahuti, millele on tagatud ligips, vastavalt kesolevas eeskirjas stestatule.

(9) Kui jtmevedu on korraldatud jtmeseaduse 66 like 11 alusel, siis kohaldatakse kesolevas paragrahvis esitatud jtmevedaja igusi ja kohustusi Tallinna linna suhtes.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

4. jagu
Jtmeveo teenustasu

35. Jtmevaldaja poolt jtmevedajale makstava jtmeveo teenustasu suuruse mramise ja muutmise kord
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

(1) Korraldatud jtmeveoga hlmatud jtmete jtmeveo teenustasu suurus on mratud kindlaks jtmevedaja poolt hankes esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses. Jtmete vedamise ja kitlemise teenustasu peab katma jtmeseaduse 66 likes 5 stestatu. Jtmevedaja poolt hankes esitatud jtmeveo teenustasu peab sisaldama tasu jtmekitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja jrelhoolduskulude ning jtmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulude ja nendega seotud toimingute eest. Jtmeveo teenustasu suuruse muutmine on lubatud ksnes kesolevas eeskirjas ja hankedokumentides toodud tingimustel.

(2) Korraldatud jtmeveo toimingud on jtmeveolepingu slmimine, peatamine, jtkamine, lpetamine, selle titmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute vljastamine ja edastamine, v.a kordusarvete ja vlateadete vljastamine ja edastamine, jtmemahuti ksitransport jtmeveokini kuni 10 m, jtmevedaja poolt jtmevaldajale rile antavate vi mdavate mahutite laialipaigutamine korraldatud jtmeveo teenuse osutamise alguses kuni kolme kuu jooksul ja mahutite ravedu teenuse osutamise perioodi lppemisel. Hankijal on igus tiendada hankedokumentides korraldatud jtmeveo toimingute loetelu. Jtmeveo teenustasu peab sisaldama korraldatud jtmeveo toimingute tasu ja jtmevedajal ei ole igust vtta nende eest eraldi tasu.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

(3) [Kehtetu - RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

(4) Jtmevedaja vib taotleda teenustasu muutmist juhul, kui prast hankelepingu slmimist esinevad objektiivsed asjaolud (nt ktuse hinna muutus), mis mjutavad mrkimisvrselt jtmete veo- ja/vi kitluskulusid.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

(5) Jtmevedaja esitab teenustasu muutmise taotluse Tallinna Ettevtlusametile. Taotlus peab sisaldama hindade muutmise phjendust ning taotlusele tuleb lisada taotletavate teenustasude kalkulatsioon, nidates ra muudatused vrreldes pakkumuse esitamisel tehtud teenustasude kalkulatsiooniga. Tallinna Ettevtlusametil on igus nuda lisaselgitusi ja -dokumente, mis on vajalikud taotluse hindamiseks. Kui vedaja selgitused ei ole piisavad vi ta ei esita lisadokumente nutud thtajaks, lpetatakse taotluse menetlus Tallinna Ettevtlusameti juhataja kskkirjaga.
[RT IV, 29.08.2019, 7 - just. 01.09.2019]

(6) Jtmevedaja esitatud jtmeveo teenustasu muutmise taotluse menetlemise thtaeg alates viimase nuetekohase dokumendi esitamisest on maksimaalselt kuuskmmend kalendripeva. Teenustasu muutmise taotluse rahuldamine vi rahuldamata jtmine vormistatakse Tallinna Ettevtlusameti juhataja kskkirjaga.
[RT IV, 29.08.2019, 7 - just. 01.09.2019]

(7) Kehtestatud muudetud teenustasu rakendub mitte varem kui kolmkmmend peva prast seda, kui Tallinna Ettevtlusamet on avalikustanud uue teenustasu ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.
[RT IV, 29.08.2019, 7 - just. 01.09.2019]

351. Jtmevaldaja poolt Tallinna linnale makstava jtmeveo teenustasu suuruse mramise ja muutmise kord.

Kui jtmevedu on korraldatud kuni 2015. aasta 6. jaanuarini kehtinud jtmeseaduse 66 like 11 alusel, peab jtmeveo teenustasu katma kesoleva eeskirja 35 ligetes 1 ja 2 nimetatud kulud ning jtmevaldajate le arvestuse pidamise ja nendega arveldamise kulud. Tallinna Linnavalitsus vi linnavalitsuse volitatud isik kehtestab kesolevast eeskirjast lhtudes korraldatud jtmeveo teenuste hinnakirja. Teenustasu muutmisel rakendub uus teenustasu kesoleva eeskirja 35 likes 7 kindlaks mratud korras.
[RT IV, 29.08.2019, 7 - just. 01.09.2019]

352. Tallinna linna poolt teenuse osutajale makstava teenustasu suuruse muutmise kord

Jtmevedaja ja jtmekitleja vib taotleda teenustasu muutmist juhul, kui prast hankelepingu slmimist esinevad objektiivsed asjaolud (nt ktuse hinna muutus), mis mjutavad mrkimisvrselt jtmete veo- ja kitluskulusid ning teenustasude muutmise lubatavus on stestatud hankedokumentides. Sellisel juhul kohalduvad teenustasu muutmise taotlusele eeskirja 35 punktid 5 ja 6.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

36. Lisateenused

(1) Lisateenus korraldatud jtmeveo thenduses on korraldatud jtmeveoga hlmamata tasuline jtmekitlusteenus (toiming), mida vedaja jtmevaldajale osutab. Lisateenusega peab kaasnema jtmevaldajale lisahve. Lisateenuseid osutatakse kokkuleppel jtmevaldajaga. Lisateenuse osutamisel on jtmevedajal igus vtta teenustasu.

(2) Korraldatud jtmeveo teenuse osutamisel vib vedaja osutada jtmevaldajale lisateenuseid ainult jtmevaldaja soovil, mis on vormistatud kirjalikku taasesitamist vimaldavas vormis. Jtmevedaja peab jtmevaldajat teavitama osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

(3) Kui jtmevedu on korraldatud jtmeseaduse 66 like 11 alusel, siis kohaldatakse kesolevas paragrahvis esitatud jtmevedaja igusi ja kohustusi Tallinna linna suhtes.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

5. jagu
Jtmeveo iguse ravtmine

37. Jtmeveo hankelepingu ennethtaegne lpetamine

(1) Tallinna Ettevtlusametil on igus elda hankeleping enne thtaja lppu les ja sellega jtmevedajalt vtta ra jtmeveo igus korraldatud jtmeveoga hlmatud olmejtmete vedamiseks konkreetses veopiirkonnas, kui esineb vhemalt ks allnimetatud asjaolu:
[RT IV, 29.08.2019, 7 - just. 01.09.2019]

1) jtmevedaja ei ole esitanud korraldatud jtmeveo loa taotlust prast seda, kui on teatavaks tehtud Tallinna Ettevtlusameti juhataja kskkiri, millega on jtmevedaja pakkumus korraldatud jtmeveo teenuse riigihankel edukaks tunnistatud vi on keeldutud talle jtmeloa vljastamisest vi on vljastatud jtmeluba thistatud;
[RT IV, 29.08.2019, 7 - just. 01.09.2019]

2) jtmevedaja ei ole alustanud piirkonnas korraldatud jtmeveo teenuse osutamist kolme peva jooksul alates hankelepingus mratud thtajast;

3) jtmevedaja ei tida kohustust tagada tema poolt rile antavate vi mdavate jtmemahutite tasuta laialipaigutamist hiljemalt 3 kalendripeva jooksul peale korraldatud jtmeveo teenuse osutamise algust;

4) jtmevedaja on korduvalt jtnud jtmemahutid graafikujrgselt thjendamata ja thjendamata jtmine ei ole vabandatav;

5) jtmevedaja on rikkunud jtmekitlust reguleerivate vi muude igusaktide nudeid vi linna ja jtmevedaja vahelist hankelepingut.

(2) Kui esineb likes 1 nimetatud asjaolu, teavitab Tallinna Ettevtlusamet sellest jtmevedajat ning nuab temalt kirjalikku selgitust. Jtmevedaja peab selgituse esitama viivitamatult alates sellekohase nude saamisest.
[RT IV, 29.08.2019, 7 - just. 01.09.2019]

3. peatkk
EHITUSJTMETE KITLEMISE NUDED

38. Ehitusjtmed

(1) Ehitus- ja lammutusjtmete (edaspidi ehitusjtmed) hulka kuulub pinnas ning puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jtmed (sh asbesti ja teisi ohtlikke aineid sisaldavad materjalid), mis tekivad ehitamisel, sh remontimisel ja lammutamisel (edaspidi ehitamine).
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

(2) Jtmevaldaja on kohustatud esitama jrelevalveametniku nudmisel talle ehitusjtmete kitlemist puudutavat dokumentatsiooni.
[RT IV, 29.08.2019, 7 - just. 01.09.2019]

(3) [Kehtetu - RT IV, 29.08.2019, 7 - just. 01.09.2019]

(31) [Kehtetu - RT IV, 29.08.2019, 7 - just. 01.09.2019]

(4) [Kehtetu - RT IV, 29.08.2019, 7 - just. 01.09.2019]

(41) [Kehtetu - RT IV, 29.08.2019, 7 - just. 01.09.2019]

(5) Ehitusjtmeid oma majandus- vi kutsetegevuses vedav isik peab olema registreeritud Keskkonnaametis.

(6) Tekkinud ehitusjtmed taaskasutatakse vi krvaldatakse sellekohase jtmeloaga ehitusjtmete kitluskohas.

(7) Ehitusjtmeid ei tohi anda vedamiseks, krvaldamiseks ega taaskasutamiseks le isikule, kellel puudub sellekohane jtmeluba vi kes ei ole ehitusjtmete kitlejana registreeritud. Ohtlike ehitusjtmete leandmisel peab jtmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jtmed le antakse, on lisaks jtmeloale ka ohtlike jtmete kitluslitsents.

39. Ehitusjtmete valdaja kohustused jtmekitlusel

(1) Ehitusjtmete eeskirja nuetele vastava kitlemise eest vastutab ehitusjtmete valdaja. Ehitusjtmete valdaja on ehitise omanik.

(2) Ehitise omanik on eeskirja thenduses ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusiguse vi mne muu piiratud asjaiguse alusel kinnistu kasutaja vi isik, kellele on vlja antud ehitusluba.

(3) Ehitusjtmete valdaja ja jtmekitleja omavahelised igused ja kohustused mratakse kindlaks jtmekitluslepinguga.

(4) Ehitusjtmete valdaja on kohustatud:

1) rakendama kiki tehnoloogilisi ja muid vimalusi ehitusjtmete liigiti kogumiseks tekkekohas;

2) korraldama oma jtmete taaskasutamise vi andma jtmed kitlemiseks le jtmeluba omavale vi jtmekitlejana registreeritud isikule. Ohtlike ehitusjtmete puhul peab olemas olema ohtlike jtmete kitluslitsents;

3) rakendama kiki vimalusi ehitusjtmete taaskasutamiseks;

4) vtma tarvitusele abinud tolmu tekke vltimiseks ehitusjtmete paigutamisel mahutitesse vi laadimisel veokitele vi nende kohapeal taaskasutamisel;

5) valmistama ette tasase kvakattelise aluspinna jtmemahutite paigutamiseks;

6) koosklastama transpordiametiga jtmemahutite paigutamise tnavatele ehitus- ja remonttde tegemisel;

7) tagama, et kinnistul vi krundil oleksid eraldi mrgistatud mahutid olmejtmete ja ohtlike jtmete kogumiseks;

8) teavitama oma ttajaid eeskirjaga kehtestatud jtmehoolduse nuetest.

40. Mitteohtlike ehitusjtmete kitlemine

(1) Ehitusjtmed tuleb liigiti sortida eraldi vastavalt sorditavatele jtmeliikidele thistatud mahutitesse nende tekkekohal, lhtudes jtmete taaskasutusvimalustest. Eraldi tuleb sortida:

1) puit;

2) kiletamata paber ja kartong;

3) metall (eraldi must- ja vrviline metall);

4) mineraalsed jtmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne);

5) raudbetoon- ja betoondetailid;

6) trva mittesisaldav asfalt;

7) kile.

(2) Kui ehitusjtmete tekkekohas puudub vimalus neid sortida vi see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jtmed anda kitlemiseks le sellekohase jtmeloaga jtmekitlejale.

(3) Jtmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse, taaskasutada vi anda taaskasutamiseks le sellekohase jtmeloaga jtmekitlejale. Ehitusjtmed, mida ei saa materjali vi tootena taaskasutada, krvaldatakse lheduse phimtet jrgides jtmeloaga jtmekitluskohtades vi like 7 kohaselt. Mahutid peavad olema thistatud vastavalt kogutavatele jtmeliikidele.

(4) Mahukad ehitusjtmed, mida kaalu vi mahu tttu pole vimalik paigutada mahutisse ja mida ei anta kohe le jtmekitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jtmekitluskohta. Mahukad ehitusjtmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustdel tekkinud jtmed (vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne).

(5) Sortimisel le jnud mineraalsete psijtmete segu taaskasutamine vljaspool ametlikke ladestuspaiku, sh territooriumi heakorrastamiseks, on lubatud ainult kehtivate nuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa vi heakorraplaani alusel, mis on koosklastatud linnaosa valitsusega ja Tallinna Ettevtlusametiga. Sortimisel le jnud mineraalsete psijtmete segu vib kinnistu omanik kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks koosklastatult Tallinna Ettevtlusametiga.
[RT IV, 29.08.2019, 7 - just. 01.09.2019]

(6) Ehitamisel maapues tehtavate tde kigus tekkinud kaevist vib vljaspool kinnisasja kasutada koosklastatult Keskkonnaametiga. Kaevise kasutamiseks vljaspool kinnisasja tuleb Keskkonnaametile esitatavale taotlusele lisada vljavte Tallinna Ettevtlusametiga koosklastatud projektist vi olemasoleva plaanimaterjali alusel koostatud ning kasutamise asukohajrgse linnaosa valitsuse ja Tallinna Ettevtlusametiga koosklastatud heakorraplaanist. Kaevis on looduslikust olekust eemaldatud kivimi vi setendi tahke osis.
[RT IV, 29.08.2019, 7 - just. 01.09.2019]

(7) Raudbetoon- ja betoondetaile, asfalti, eelsorditud ehituskive ja telliseid ning puitu ei ole lubatud ladestada prgilas ega kasutada pinnasetiteks vljaspool prgilat. Raudbetoon- ja betoondetailid ning trva mittesisaldav asfalt tuleb le anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks. Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb korduskasutada. Puhas puit tuleb kasutada kttena vi anda puiduhakke valmistamiseks le. Trva sisaldavat asfalti tuleb kidelda ohtliku ehitusjtmena. Kesolevas likes nimetatud jtmed tuleb le anda jtmeluba omavale isikule vi jtmeseaduse 74 like 1 punkti 1 alusel registreeritud isikule, kui isik teostab jtmete taaskasutamist vastavalt keskkonnaministri 21. aprilli 2004 mrusele nr 21 “Teatud liiki ja teatud koguses tavajtmete, mille vastava kitlemise korral pole jtmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise vi tekkekohas krvaldamise nuded“.

(8) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. lejvat kasvupinnast ksitatakse kaevisena ning seda kasutatakse kesoleva paragrahvi likes 6 stestatu kohaselt.

41. Ohtlike ehitusjtmete kitlemine

(1) Ohtlikud ehitusjtmed on ehitamisel tekkivad jtmed, mis ohtlike omaduste tttu vivad phjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nuavad kitlemisel erimenetlust. Ohtlikud ehitusjtmed selgitatakse vlja jtmenimistu ja Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004 mruse nr 103 “Jtmete ohtlike jtmete hulka liigitamise kord“ alusel. Ohtlike ehitusjtmete hulka kuuluvad:

1) asbesti sisaldavad jtmed - eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid jne;

2) vrvi-, laki-, liimi- ja vaigujtmed ning neid sisaldanud thi taara ja nendega immutatud tdeldud materjalid jne;

3) naftaprodukte sisaldavad jtmed - trvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, trva sisaldav asfalt jne;

4) saastunud pinnas.

(2) Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid le igusaktidega kehtestatud piirnormide.

(3) Ohtlikud ehitusjtmed, vlja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse, mis on mrgistatud keskkonnaministri kehtestatud korra kohaselt. Ohtlike ehitusjtmete mahutisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jtmeid, nagu vrvid, lakid, lahustid ja liimid.

(4) Ohtlike ehitusjtmete kogumiseks kasutatavad mahutid peavad olema lukustatavad vi valvatavad.

(5) Asbestitde tegemisel tuleb jrgida keskkonnaministri 21. aprilli 2004 mrust nr 22 “Asbesti sisaldavate jtmete kitlusnuded“ ja tandjal peab olema Tallinna ja Harjumaa Tinspektsiooni luba.

(6) Vedelad ohtlikud jtmed, nagu kasutusklbmatud vrvid, lakid, lahustid ja liimid ning nende jgid tuleb koguda algpakendisse vi vastavalt mrgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.

(7) Ohtlikud ehitusjtmed ja saastunud pinnas tuleb le anda ettevtjale, kellele on vljastatud sellekohane jtmeluba ja ohtlike jtmete kitluslitsents.

(8) Saastunud pinnast vib kohapeal kidelda ohtlike jtmete kitluslitsentsi ja jtmeluba omav ettevtja vastava projekti ning Tallinna Ettevtlusameti koosklastuse alusel.
[RT IV, 29.08.2019, 7 - just. 01.09.2019]

(9) Ohtlike ehitusjtmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jtmete leandmiseni jtmekitlejale.

(10) [Kehtetu - RT IV, 29.08.2019, 7 - just. 01.09.2019]

4. peatkk
TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJA JTMETE KITLEMISE KORD

42. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jtmekitlus

(1) Kesolevas peatkis stestatud kord on kohustuslik kikidele tervishoiu-, hoolekande- ja veterinaarasutustele, nende laboratooriumidele ja uurimisasutustele ning muudele asutustele (edaspidi tervishoiuasutused), kus tekivad jtmed, mis on jtmenimistus mratletud inimeste ja loomade tervishoiul vi sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jtmetena.

(2) Kesolevas peatkis stestatut ei kohaldata heitgaaside ja heitvetega keskkonda suunatavate jkide suhtes.

43. Olmejtmete kitlemise nuded

(1) Olmejtmed kesoleva peatki thenduses on tervishoiuasutuses tekkinud sellised jtmed, mida ei ole vimalik taaskasutada ning mis ei vaja erikitlust, sh koristusjtmed.

(2) Olmejtmed tuleb pakkida tekkekohas musta vi halli jtmekotti, mis suletakse enne raviimist. Mahutid paigutab selleks ettenhtud kohtadesse ja neid thjendab ravedu korraldav jtmekitleja.
[RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]

(3) Viksemad jtmekotid tuleb vajaduse korral pakkida suuremasse sama vrvi jtmekotti, mis suletakse ning asetatakse olmejtmete mahutisse.

44. Bioloogilised jtmed

(1) Bioloogilised jtmed on operatsiooni kigus tekkinud jtmed (amputeeritud kehaosad ja elundid), vananenud verekotid verega, verekomponendid, verelekandessteemid, verine vi niiske sidumismaterjal, aspiratsioonitorud, kateetrid jt patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed, elusvaktsiinid ja katseloomade jnused.

(2) Bioloogilised jtmed tuleb pakkida tekkekohas punasesse jtmekotti, millel on markeering “Bioloogilised jtmed“. Vajadusel vib kasutada ka muud pakendit, millel on punane silt “Bioloogilised jtmed“. Jtmekoti kaal ei tohi letada 15 kg. Jtmekotid thistatakse sildiga, millel on mrgitud jtmetekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupev. Jtmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.

(3) Pakitud jtmed viiakse tekkekohast iga pev jtmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jtmetest eraldi, vimaluse korral omaette ruumis, ning antakse le sellekohase jtmeloaga jtmekitlejale.

45. Teravad ja torkivad jtmed

(1) Teravad ja torkivad jtmed on nelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad, hekordsed sstlad jms.

(2) Teravad ja torkivad jtmed tuleb asetada raskesti lbitorgatavast materjalist, suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering “Teravad ja torkivad jtmed“. Pakendi kaal ei tohi letada 15 kg. Pakendile tuleb mrkida jtmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ja pakkimiskuupev.

(3) Kanistreid teravate ja torkivate jtmetega tuleb hoida jtmehoidlas eraldi lukustatavas ruumis, kus need pakitakse punasesse jtmekotti, millel on markeering “Teravad ja torkivad jtmed“. Vajaduse korral vib jtmekanistrid asetada mnda teisse pakendisse, millel on punane silt “Teravad ja torkivad jtmed“.

(4) Teravad ja torkivad jtmed viiakse jtmehoidlasse. Neid vib hoida hes ruumis koos vastavalt mrgistatud nakkusohtlike ja bioloogiliste jtmetega.

(5) Jtmekotid vi teised jtmepakendid suletakse ning antakse le koos bioloogiliste jtmetega sellekohase jtmeloaga jtmekitlejale.

46. Nakkusohtlikud jtmed

(1) Nakkusohtlikud jtmed, mis on mrgitud jtmenimistus ldkoodi 18 all trniga, tuleb pakkida kollasesse jtmekotti, millel on markeering “Nakkusohtlikud jtmed“. Pakendile mrgitakse jtmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupev. Jtmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.

(2) Nakkusohtlikke jtmeid ei tohi hoiustada jtmete tekkekohas. Need tuleb viia iga pev jtmehoidlasse lukustatavasse ruumi ning asetada teise kollasesse jtmekotti, millel on markeering “Nakkusohtlikud jtmed“. Pakendi kaal ei tohi letada 15 kg.

(3) Nakkusohtlikud jtmed tuleb anda le sellekohase jtmeloaga jtmekitlejale he ndala jooksul.

(4) Nakkusohtlike jtmetega samas ruumis vib hoiustada ka vastava mrgistusega bioloogilisi jtmeid ning teravaid ja torkivaid jtmeid.

(5) Eriolukorras, nt epideemiapiirkondades, tuleb jrgida Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti korraldusi.

47. Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jtmed

(1) Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jtmed on neis laboratooriumides tekkinud tervisele ohtlikud jtmed.

(2) Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumides tekkinud ohtlikud jtmed tuleb autoklaavida kohapeal. Teravad esemed, nagu sstlanelad, skalpellid, noad ja klaasikillud, autoklaavitakse raskesti lbitorgatavast materjalist nus. Prast autoklaavimist kideldakse neid jtmeid olmejtmetena.

48. Radioaktiivsed jtmed

(1) Radioaktiivsed jtmed on kasutusest krvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikaga kokkupuutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt).

(2) Radioaktiivsed jtmed tuleb pakendada kiirguskindlasse silituspakendisse, millel on markeering “Radioaktiivsed jtmed“. Pakendile tuleb mrkida tervishoiuasutus ja osakond, kus jtmed tekkisid ning pakkimiskuupev.

(3) Radioaktiivseid jtmeid tuleb hoida vljaspool osakonda jtmehoidlas omaette lukustatavas ruumis. Sealt suunatakse need eritranspordiga radioaktiivsete jtmete matmiskohta.

(4) Vananenud, vhese radioaktiivsusega jtmed, kui nende kiirgus ei leta kiirgusohu nudeid, viiakse prast kiirguskontrolli prgilasse. Vedelad radioaktiivsed jtmed, kui nende kiirgus ei leta kiirgusohu nudeid, valatakse prast kiirguskontrolli kanalisatsiooni.

(5) Kui radioaktiivsed jtmed kuuluvad ohtlike jtmete klassi muude tunnuste jrgi, siis kideldakse neid prast kiirguskontrolli ohtlike jtmetena.

49. Ravimijtmed

(1) Ravimijtmed on ravimid, mis on riknenud vi mille kehtivusaeg on lppenud.

(2) Ravimeid ei eemaldata originaalpakendist. Ravimijtmed (vlja arvatud jtmenimistus koodiga 18 01 09 thistatud) pakitakse plastkotti vi -purki, mis omakorda pakitakse lukustatavasse kasti. Kastile mrgitakse asutuse nimi ja kast thistatakse sildiga “Ravimijtmed“.

(3) Tstostaatikumid pakitakse eraldi ja thistatakse markeeringuga “Tstostaatravimijtmed“.

(4) Pakitud ravimijtmed kogutakse, asetatakse lukustatavatesse kastidesse ning antakse le vastava jtmeloaga jtmekitlejale. Pakendile mrgitakse ravimijtmed tekitanud tervishoiuasutus.

50. Elavhbedajtmed

(1) Elavhbedajtmed tekivad kraadiklaasidest, vererhuaparaatidest ning mnest elavhbedat sisaldavast reagendist. Ka amalgaamijtmed on elavhbedajtmed.

(2) Eri kujul esinevat elavhbedat sisaldavad jtmed tuleb hoida ksteisest eraldi. Need pakitakse plast- vi klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud.

(3) Metallilise elavhbeda (tekib nt purunenud kraadiklaasist) aurustumise vltimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhbeda.

(4) Pakend thistatakse markeeringuga “Elavhbedajtmed“. Pakendile mrgitakse ka jtmed tekitanud tervishoiuasutus ning jtme kirjeldus.

(5) Pakendeid elavhbedajtmetega tuleb hoida jtmehoidlas, kust need saadetakse edasi vastava jtmeloaga jtmekitlejale.

51. Kemikaalide jtmed

(1) Kemikaalide jtmed on ohtlike kemikaalide jgid.

(2) Kemikaalide jtmed tuleb koguda suletud, purunematusse, vastava mrgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Vimalusel tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad mrgistused.

(3) Pakendile tuleb lisada markeering “Kemikaalide jtmed“ ja jtmed tekitanud tervishoiuasutus.

(4) Kemikaalide jtmeid tuleb silitada ohtlike jtmetena jtmehoidlas.

(5) Kemikaalide jtmed tuleb anda kitlemiseks le sellekohase jtmeloaga jtmekitlejale.

(6) hiskanalisatsiooni vib kemikaale juhtida ainult hiskanalisatsiooni valdaja loa alusel ja vastavuses Tallinna hisveevrgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirjale.

52. Tehnilised nuded tervishoiuasutuse jtmehoidlale

(1) Tervishoiuteenust osutava asutuse jtmehoidla on ruum vi ruumide kompleks (koos vi eraldi asuvad), mis vastab alljrgnevatele tehnilistele nuetele:

1) jtmehoidla tuleb vimaluse korral rajada tervishoiuasutuse keldrikorrusele, soovitatavalt eraldi vljapsuga hoonest;

2) jtmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema ktteta ja pikese eest varjatud ning sinna ei tohi pseda nrilisi ega putukaid;

3) jtmehoidla lagi, seinad, prand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, ruumi siseviimistlus peab vimaldama niisket puhastamist, desinfitseerivate ja kahjuritrjevahendite kasutamist;

4) pranda ja seina liitekoht peab olema marnurk;

5) kui jtmehoidlal on aken, peab see asetsema seinaga hel tasapinnal;

6) jtmehoidlas tuleb silitada kindlat temperatuurireiimi (jahe vi klm);

7) jtmehoidla ruum peab olema ventileeritav;

8) jtmehoidlal ei tohi olla jtmeahti;

9) jtmehoidla ruum peab olema lukustatav.

(2) Veterinaarteenust osutava asutuse jtmehoidla all mistetakse muust ruumist eraldatud ruumiosa, milles on loodud jtmete hoidmiseks ja silitamiseks vajalikud tingimused. Veterinaarteenust osutava asutuse jtmehoidla peab vastama Veterinaar- ja Toiduameti Harjumaa Veterinaarkeskuse esitatud nuetele.

5. peatkk
JTMEKITLUSKOHA JRELHOOLDUSE NUDED

53. Jtmekitluskoha jrelhoolduse nuded

(1) Jtmekitluskoha jrelhooldus on suletud jtmekitluskoha keskkonnaseire ning vimaliku negatiivse keskkonnamju, sealhulgas keskkonnahiringu trje.

(2) Tegevuse lpetanud jtmekitluskoht ja selle vahetu mbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jtmetest ning taastada jtmekitluse eelne olukord.

(3) Jrelhoolduse kulud kannab suletud jtmekitluskoha endine kitaja vi selle puudumisel jtmekitluskoha maaomanik.

(4) Jtmekitluskoha jrelhoolduse tulemusena peab olema vlistatud jtmekitluskohast tulenev vimalik negatiivne keskkonnamju.

(5) Tallinna Ettevtlusametil on igus Keskkonnaametile teha ettepanekuid Tallinna haldusterritooriumil jtmekitluskoha kitamiseks ja jtmekitluskohas jtmete kitlemiseks esitatud jtmeloa taotluse kohta, sh jtmekitluskoha jrelhoolduse nuete ja vajaduse korral jtmekitluskoha jrelhoolduse ja omaseire kava koostamise kohta.
[RT IV, 29.08.2019, 7 - just. 01.09.2019]

(6) Jtmekitluskoha jrelhoolduse konkreetsed nuded esitatakse vajaduse korral Keskkonnaameti vljastatavas jtme- vi kompleksloas.

6. peatkk
JRELEVALVE JA VASTUTUS

54. Jrelevalve teostajad

Jrelevalvet kesolevast eeskirjast tulenevate nuete titmise le teostavad Tallinna Ettevtlusamet, munitsipaalpolitsei amet ja linnaosade valitsused kesolevas eeskirjas, jtmeseaduses, pakendiseaduses ja keskkonnajrelevalve seaduses stestatud korras.
[RT IV, 29.08.2019, 7 - just. 01.09.2019]

55. Jtmehoolduseeskirja rikkumine

Jtmehoolduseeskirja rikkumise eest karistatakse jtmeseaduse 120-12611 ja pakendiseaduse 29-31 alusel.

56. Vrtegude menetlejad

Paragrahvis 55 nimetatud alusel toimepandud vrteo kohtuvlised menetlejad on jtmeseaduse 127 likes 2 ja pakendiseaduse 33 likes 2 nimetatud isikud.

7. peatkk
LPPSTTED

57. igusaktide kehtetuks tunnistamine

[Kesolevast tekstist vlja jetud.]

58. Mruse justumine

Mrus justub 1. oktoobril 2011.

Lisa 1. Korraldatud jtmeveo piirkondade kaart
Lisa 2. Korraldatud jtmeveo piirkondade kirjeldused
Lisa 3. Olmejtmete mahutite miinimumarv ja minimaalse thjendamissageduse tabel [RT IV, 15.03.2013, 2 - just. 18.03.2013]
Lisa 4. Korraldatud jtmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise taotluse vorm